Amfoteerne oksiid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida: 1. rida:
'''Amfoteerne oksiid''' on poometalli[[oksiid]], millel on nii [[happeline oksiid|happelise]] kui ka [[aluseline oksiid|aluselise oksiidi]] omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Nad on omaduste poolest aluseliste ja happeliste oksiidide vahepealsed. Amfoteersete oksiidide hulka kuuluvad vähemaktiivsete ([[oksüdatsiooniaste|o-a]] III, harvem II või IV) metallide oksiidid. Nagu teisedki metallioksiidid, on ka amfoteersed oksiidid [[mittemolekulaarne aine|mittemolekulaarsed]].<ref> Tamm, L. (2005). ''Üldine ja anorgaaniline keemia.'' Tallinn: Avita</ref>
'''Amfoteerne oksiid''' on poolmetalli[[oksiid]], millel on nii [[happeline oksiid|happelise]] kui ka [[aluseline oksiid|aluselise oksiidi]] omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Nad on omaduste poolest aluseliste ja happeliste oksiidide vahepealsed. Amfoteersete oksiidide hulka kuuluvad vähemaktiivsete ([[oksüdatsiooniaste|o-a]] III, harvem II või IV) metallide oksiidid. Nagu teisedki metallioksiidid, on ka amfoteersed oksiidid [[mittemolekulaarne aine|mittemolekulaarsed]].<ref> Tamm, L. (2005). ''Üldine ja anorgaaniline keemia.'' Tallinn: Avita</ref>


Amfoteersed oksiidid [[vesi|veega]] ei [[keemiline reaktsioon|reageeri]].
Amfoteersed oksiidid [[vesi|veega]] ei [[keemiline reaktsioon|reageeri]].

Redaktsioon: 20. september 2017, kell 21:52

Amfoteerne oksiid on poolmetallioksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Nad on omaduste poolest aluseliste ja happeliste oksiidide vahepealsed. Amfoteersete oksiidide hulka kuuluvad vähemaktiivsete (o-a III, harvem II või IV) metallide oksiidid. Nagu teisedki metallioksiidid, on ka amfoteersed oksiidid mittemolekulaarsed.[1]

Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri.

Suure keemilise püsivuse ja ka mitmete muude heade omaduste tõttu on paljud amfoteersed oksiidid leidnud mitmekülgset kasutamist praktikas.

Näiteid amfoteersetest oksiididest

Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al2O3). Kristalne korund on keemiliselt erakordselt vastupidav. Hapetega ta peaaegu ei reageerigi ning leelistega reageerib ainult "karmides tingimustes" - kokkusulatamisel või kontsentreeritud lahuse keetmisel. Veel näiteid: kroom(III)oksiid (Cr2O3), raud(III)oksiid (Fe2O3), tsinkoksiid (ZnO).

Amfoteersetele oksiididele vastavad hüdroksiidid on ka amfoteersete omadustega, näiteks Al(OH)3, Zn(OH)2. Kõik amfoteersed hüdroksiidid on vees praktiliselt lahustumatud.

Näiteid reaktsioonivõrranditest

Amfoteersed oksiidid reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti, sest nende omadused avalduvad väga nõrgalt. Erinevaid reageerimisi amfoteerse oksiidiga:

  • Amfoteerne oksiid+hape=sool+vesi
  • Amfoteerne oksiid+alus(leelis)+vesi=kompleksühend[2]

Reaktsioonivõrrandeid[3]:

  • Al2O3+6HCl = 2AlCl3 + 3H2O
  • Al2O3+2NaOH+3H2O=2Na[Al(OH)4]
  • ZnO+KOH+H2O=K[Zn(OH)3]

Viited

  1. Tamm, L. (2005). Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Avita
  2. [1] (vaadatud 19.11.2016)
  3. [2] www.teaduskool.ut.ee (vaadatud 19.11.2016)