Kaart

See artikkel on geograafia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata Kaart (täpsustus).

---

Johannes Kepleri maailmakaart.

Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil.

Karepa küla kaart.

Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.

Kuna Maa pind on kumer tuleb tasapinnalise kaardi valmistamisel kasutada kaardiprojektsioone.

Kaardistatava ala ja kaardi suuruserinevusi iseloomustab mõõtkava, mis näitab, mitu korda on reaalset maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud.

Kaardid jagunevad sisu poolest üldgeograafilisteks, temaatilisteks, erikaartideks ja turismikaartideks. Üldgeograafilisel kaardil on enamasti kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibijale ka reaalselt jälgitavad (näiteks veekogud, asulad, reljeef, teed jm). Üksikasjalikke üldgeograafilisi kaarte nimetatakse topograafilisteks kaartideks. Temaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad (näiteks klimatoloogia-, kultuuri- või rahvastiku teemalised). Erikaardid on näiteks merekaart ja orienteerumiskaart

Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teaduslikud, katastri-, propaganda-, teatme-, õppe-, mere-, lennu-, teede-, turismi- jm. kaardid.

Kaardile esitatavad nõuded: ajalis-ruumilisus, abstraktsus, sisu vastavus tegelikkusele, valikulisus, sünteetilisus, ühemõttelisus, katkematus, piltlikkus, ülevaatlikkus, täielikkus.

Objektide tähistamiseks kaardil kasutatakse leppemärke, kusjuures püütakse lähtuda kas väljakujunenud tavadest või loogilisest seosest leppemärgi ja tegeliku objekti vahel. Leppemärkide selgitused on keerulisemate kaartide puhul antud legendis.

Mõõtkava järgi jaotatakse kaardid: suure, keskmise ja väikesemõõtkavalisteks.

Tänapäeval kasutatakse oma asukoha määramiseks lisaks kaardile ka GPS-i ehk globaalset asukohamääramise süsteemi.

Kaartidega tegelevat teadusharu nimetatakse kartograafiaks.

Vaata ka

• Eesti Kaardikeskus
• topograafiline kaart
• suuremõõtkavaline kaart
• väikesemõõtkavaline kaart
• maailma poliitiline kaart
• kaardi üldistamine
• interaktiivne kaart
• piltkaart
• mullastikukaart