Salutihane: erinevus redaktsioonide vahel

Salutihane asustab Eestis [[lehtmets|leht-leht–]] ja [[segamets]]i, jõgede ja ojade kalda[[puistu]]id, [[puisniit]]e, parke ja aedu.<ref name="Laululinnud"> Rootsmäe, L., Veroman, H. ''Eesti laululinnud''. Tallinn, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1974.</ref> Salutihase eelistatud elupaikades leidub vanu ja kõduneva tüvega lehtpuid – näiteks [[tamm]]i või [[pöök]]e.<ref name="Harrap" />

Salutihane pesitseb puuõõntes ja pesakastides. Ta kasutab, erinevalt põhjatihasest, rohkem olemasolevaid õõnsusi. Salutihane pesitseb Eestis ühe korra aastas. Enamik paare moodustub veebruaris-märtsis. <ref name="Harrap" /> Pesa ehitab ta samblast ja kõrtest, pesalohu vooderdab taimevilla ja karvadega. Täiskurn on maikuus, koosneb 6-96–9 munast, need on valged, roostekarva täpikestega, ja [[sinitihane|sinitihase]] munadega äravahetamiseni sarnased. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud.<ref name="Laululinnud" />