Helikassett: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Tdkc60cassette.jpg|pisi|Helikassett]] |
[[Pilt:Tdkc60cassette.jpg|pisi|Helikassett]] |
||
'''Helikassett''' (inglise ''Compact Cassette'', lühend ''CC''; ka ''MusiCassette'', ''MC'') on lamedat [[karp]]i meenutav seadis, mille sees on [[magnetlint]]. Algselt oli helikassett mõeldud [[diktofon]]ides kasutamiseks, |
'''Helikassett''' (inglise ''Compact Cassette'', lühend ''CC''; ka ''MusiCassette'', ''MC'') on lamedat [[karp]]i meenutav seadis, mille sees on [[magnetlint]]. Algselt oli CC-na tuntud Hollandi firma Philips poolt välja töötatud helikassett mõeldud peamiselt [[diktofon]]ides kasutamiseks, ega omanud erilisi eeliseid teiste samalaadsete lahenduste ees. Siiski oli CC oluliselt väiksem (pikem külg on umbes 10 cm, lindi laius on 3,6 mm, lindi soovitav liikumiskiirus 4,76 cm/s) kui varasemad sedalaadi lahendused (näiteks RCA cartridge, mille vastavad näitajad olid 20 cm, 6,3 mm ja 9,53 cm/s). |
||
Lindi magnetkihis kasutatavate magnetmaterjalide arendamise tulemusena sai neid peagi hakata kasutama ka kõrgekvaliteetseks muusika salvestamiseks. Probleemiks jäi siiski suhteliselt kõrge sahina tüüpi müra tase, mille nõrgestamiseks võeti kasutusel mitmesugused sahina summutamise vahendid (mürasummutid) |
|||
Helikassettide masstootmine algas [[1964]]. aastal. Paarikümne aastaga kujunesid helikassetid kõige populaarsemaks muusikakandjaks, ületades sellel alal 1980. aastate teises pooles ka heliplaate. Helikassette kasutati varajastes mikroarvutites ka andmekandjana nende hea kättesaadavuse tõttu. |
|||
Mõnedes maades saavutas sarnase edu ka lineaarmõõtudes CC-st praktiliselt veel kaks korda väiksemad mikrokassetid (MC). Kuna nendes kasutati reeglina veelgi väiksemat lindikiirust (2,38 cm/s), siis ei saavutatud nende puhul piisavat kõrget helisalvestuse kvaliteeti. |
|||
[[CD (andmekandja)|CD]]-de võidukäik tõrjus kassettid 21. sajandi esimesel kümnendil praktiliselt välja. |
|||
[[Kategooria:Helikassetid| ]] |
[[Kategooria:Helikassetid| ]] |
Redaktsioon: 16. september 2017, kell 01:46
Helikassett (inglise Compact Cassette, lühend CC; ka MusiCassette, MC) on lamedat karpi meenutav seadis, mille sees on magnetlint. Algselt oli CC-na tuntud Hollandi firma Philips poolt välja töötatud helikassett mõeldud peamiselt diktofonides kasutamiseks, ega omanud erilisi eeliseid teiste samalaadsete lahenduste ees. Siiski oli CC oluliselt väiksem (pikem külg on umbes 10 cm, lindi laius on 3,6 mm, lindi soovitav liikumiskiirus 4,76 cm/s) kui varasemad sedalaadi lahendused (näiteks RCA cartridge, mille vastavad näitajad olid 20 cm, 6,3 mm ja 9,53 cm/s).
Lindi magnetkihis kasutatavate magnetmaterjalide arendamise tulemusena sai neid peagi hakata kasutama ka kõrgekvaliteetseks muusika salvestamiseks. Probleemiks jäi siiski suhteliselt kõrge sahina tüüpi müra tase, mille nõrgestamiseks võeti kasutusel mitmesugused sahina summutamise vahendid (mürasummutid)
Helikassettide masstootmine algas 1964. aastal. Paarikümne aastaga kujunesid helikassetid kõige populaarsemaks muusikakandjaks, ületades sellel alal 1980. aastate teises pooles ka heliplaate. Helikassette kasutati varajastes mikroarvutites ka andmekandjana nende hea kättesaadavuse tõttu.
Mõnedes maades saavutas sarnase edu ka lineaarmõõtudes CC-st praktiliselt veel kaks korda väiksemad mikrokassetid (MC). Kuna nendes kasutati reeglina veelgi väiksemat lindikiirust (2,38 cm/s), siis ei saavutatud nende puhul piisavat kõrget helisalvestuse kvaliteeti.
CD-de võidukäik tõrjus kassettid 21. sajandi esimesel kümnendil praktiliselt välja.