Karl Ristikivi: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 15. september 2017, kell 19:13

Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin, 16. oktoober 1912 Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa – 19. juuli 1977 Solna, Stockholmi lään) oli eesti kirjanik.

Haridus

Varbla 6-klassiline algkool
Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930)
Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledž. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931–1932)
1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto

Ühiskondlik tegevus

Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 1944–1946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja.

Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariikliku Ühingut.

Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja samuti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda.^[1]

Looming

Lasteraamatud:
- "Lendav maailm" (1935)
- "Semud" (1936)
- "Sellid" (1938)
- "Sinine liblikas" (1936)

"Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan)

Tallinna triloogia:
- "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna)
- "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas")
- "Rohtaed" (1942)

Diloogia:
- "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena)
- "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena)

"Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt")

Ajaloofilosoofiline sari:

Kroonikate triloogia – "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963)
Biograafiate triloogia – "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967)
Põimingute triloogia – "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972)

Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968).

Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetas ajaloofilosoofilise sarja.

Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996).

Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal.

2008. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957–1968)".

Karl Ristikivi oli maetud Stockholmi Metsakalmistule. 15. septembril 2017 jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn Ristikivi tuhaga. See maetakse Paadrema kalmistule 28. oktoobril 2017.^[2]

Tunnustused

1967 Henrik Visnapuu kirjandusauhind

Mälestuse jäädvustamine

Karl Ristikivile püstitati 1987. aastal mälestusmärk Varblas. Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18 aastail 1987-2007.^[3] 2003. aastal kavandati ka Uue-Varbla mõisa eraalgatusel Ristikivi muuseumi.^[4]

Vaata ka

Karl Ristikivi Selts

Viited

↑ Andrei Sõtšov. Eesti õigeusu pagulaskiriku ja Moskva patriarhaadi Eesti piiskopkonna suhted aastail 1958–1966. Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, 193–211
↑ Karl Ristikivi põrm jõudis Eestisse, ERR, 15. september 2017
↑ Eesti Elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 (= Eesti Entsüklopeedia 14) ISBN 9985-70-064-3, lk 429
↑ "Karl Ristikivi elupaika Varblasse sünnib muuseum" Pärnu Postimees, 8. jaanuar 2003 (vaadatud 29.06.2014)

Kirjandust

Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991
Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108–118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu")
Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, New York 2006 (ISBN 3-11-018025-1), lk 540–542, 569–574
Olev Remsu ja Urmas Vadi. Karl Ristikivi. Kohustuslik kirjandus. Vikerraadio vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2133811‎

Välislingid

Karl Ristikivi Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944
Luule
Luule (Trinzu literatuuripesa)
Janika Kronberg. One European Europe knows nothing about, Estonian Literary Magazine
Jyri Kork. Karl Ristikivi's historical novels — a panorama of shadow and light, Lituanus, Volume 16, No.2 – Summer 1970
Karl Ristikivi ja Uku Masingu kirjavahetus
Karl Ristikivi Selts

[1] Andrei Sõtšov. Eesti õigeusu pagulaskiriku ja Moskva patriarhaadi Eesti piiskopkonna suhted aastail 1958–1966. Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, 193–211

[2] Karl Ristikivi põrm jõudis Eestisse, ERR, 15. september 2017

[3] Eesti Elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 (= Eesti Entsüklopeedia 14) ISBN 9985-70-064-3, lk 429

[4] "Karl Ristikivi elupaika Varblasse sünnib muuseum" Pärnu Postimees, 8. jaanuar 2003 (vaadatud 29.06.2014)

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 56. rida: / 56. rida: @@
 . aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957–1968)".
-Karl Ristikivi oli maetud [[Stockholmi Metsakalmistu]]le. 15. septembril 2017 jõudis [[Eesti Kirjanike Liit]]u urn Ristikivi tuhaga. See maetakse [[Paadrema kalmistu]]le 28. oktoobril 2017.
+Karl Ristikivi oli maetud [[Stockholmi Metsakalmistu]]le. 15. septembril 2017 jõudis [[Eesti Kirjanike Liit]]u urn Ristikivi tuhaga. See maetakse [[Paadrema kalmistu]]le 28. oktoobril 2017.<ref>[http://kultuur.err.ee/618797/karl-ristikivi-porm-joudis-eestisse Karl Ristikivi põrm jõudis Eestisse], ERR, 15. september 2017</ref>
 ==Tunnustused==