Estonia (laev 1980)

See artikkel räägib 1980 ehitatud parvlaevast; reisiauriku kohta vaata artiklit Estonia (laev 1912)

---

|}

Estonia oli Eesti parvlaev, mis ehitati 1980. aastal Meyer Werfti laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid Viking Sally (1980–1990), Silja Star (1990–1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline'i Tallinna–Stockholmi liini jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.

Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 reisil Tallinnast Stockholmi. Hukkus vähemalt 852 inimest. Laevahuku uurimisel välja selgitamata jäänud asjaolud on soodustanud kestvat huvi Estonia vastu. Üks hukkumise põhjus võis olla torm, mis kestis öö otsa.

Ehitamine

Alus valmis 1980. aastal Saksamaal Papenburgis Jos. L. Meyeri laevatehases. Parvlaeva tellis Soome laevafirma Rederi Ab Slite kaubamärgi Viking Line all, alus sai esimeseks nimeks Viking Sally. Laev oli 155,43 m pikk ja 24,21 m lai, maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot.

Ajalugu

Parvlaev Estonia mudel meremuuseumis

29. juunil 1980 sõitis laev esimesele reisile liinil Turu–Maarianhamina–Stockholm.

Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal ristiti alus Silja Stariks.

Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla.

Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King.

Tallinn–Stockholm liini operaatorfirma Estline hakkas laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostsid kahasse Estline´i omanikud Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin Küprosel registreeritud tütarfirma Estline Marine Company Ltd kaudu. Laeva uueks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia.

Estonia oli Eesti lipu alla tulekul jaanuaris 1993 suurim Eesti reisilaev. Valget värvi suurt laeva kutsuti rahva hulgas "valgeks laevaks", nagu varem oli kutsutud samuti valget Georg Otsa ja teisigi ihaldusväärseid reisilaevu.

Laevapere töötas kahes vahetuses, kaptenid olid Arvo Andresson ja Avo Piht.

Estonia katastroof

 Pikemalt artiklis Estonia katastroof

Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel (UTC +2), sõites Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal.

989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.

Parvlaev Estonia vrakk asub koordinaatidel 59° 22′ 54″ N, 21° 41′ 0″ E umbes 22 miili kaugusel Utö saarest (157° kraadi edelas). Laeva vöörivisiir asus ametivõimude teatel vrakist umbes ühe miili kaugusel lääne pool, koordinaatidel 59° 23′ 0″ N, 21° 39′ 12″ E. Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome Hankosse. 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle Rootsi meremuuseumile ning see viidi Rootsi Södertälje sadamasse. Sealt viidi vöörivisiir 2002 Muskö saarele Rootsi mereväebaasi.

Sügavus on laevahuku paigas 70–80 m.

Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jms. Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.

Mälestuse jäädvustamine

Katastroofis hukkunute mälestamiseks kirjutas Veljo Tormis 1996 kooriteose "Incantatio maris aestuosi" ('Tormise mere loits').

USA kolledžiõppejõud Hugh Hammond on Eesti ülikoolis õppinud kahe tudengi hukkumise mälestamiseks avaldanud ilukirjandusliku raamatu ,,The Sinking of the Estonia: The CIA Knew" (2017; eesti keeles: „Estonia uppumine: CIA teadis“).

Mälestusmärgid

Hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid

• Tallinnas Paksu Margareeta juures
• Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel, autor Mati Karmin (1995)
• Pärnus jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal, autor Mati Karmin (1997)
• Saaremaal Ninase pangal
• Võrus Katariina kiriku juures
• Stockholmis Djurgårdenis Vasa muuseumi (Vasamuseet) lähedal (Estonia mälestusmärk)

• 
  Mälestusmärk Hiiumaal Tahkuna poolsaarel, ehitatud arvestusega, et kui tuul saavutab Estonia huku ööl olnud tuuletugevuse, hakkab kell lööma
• 
  Estonia laevahuku mälestusmärk Võrus. Mälestusmärgil on kujutatud käed, mis on palveks kokku pandud ja palvetavad, et sellist õnnetust uuesti ei juhtuks. Mälestusmärgi teisel küljel on nende hukkunute nimekiri, kes olid pärit Võrust
• 
  Osa mälestusmärgist Estonial hukkunuile Stockholmis vana meremeeste kalmistu kõrval

Kirjandus

• Mayday Estonia. Tragöödia Läänemerel. BNS 1994.
• Miks Estonia? Eesti Ekspress, Tallinn, 1994.
• Mayday Estonia II. Aasta hiljem. BNS 1995.
• M/S Estonia. Estline 1995
• Härstedt, Kent. See, mida ei saanud juhtuda: jutustus Estonia katastroofist. Tallinn 1996. ISBN 5-460-00210-9
• Meister, Andi. Lõpetamata logiraamat. Tallinn 1997. ISBN 9985-883-01-2
• Witte, Henning. Uppunud tõde: uued faktid ja teooriad reisilaeva Estonia huku kohta. Tallinn 1999. ISBN 9985-9212-3-2
• Tammer, Enno. Uppumatu "Estonia". Tallinn 2000. ISBN 9985-9273-9-7
• Piht, Sirje. Kaas, Imre. Raske tee tõeni: parvlaev Estonia lugu. Pärnu 2003.
• Rabe, Jutta. Estonia: ühe laevahuku tragöödia. Tallinn 2003. ISBN 9985-62-111-5
• M/S Estonia in memoriam. Tammerraamat 2004.
• Wilson, Drew. Auk: parvlaeva "Estonia" hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt. Tallinn 2008. ISBN 9789-949-15785-3
• Ellermaa, Einar. Pitsner, Inge. Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku. Tallinn 2014. ISBN/ISSN 978-9949-529-35-3