Wilhelm Röntgen: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
==Elukäik== |
==Elukäik== |
||
Wilhelm Conrad Röntgen sündis |
Wilhelm Conrad Röntgen sündis Lennepi (tänapäevase nimega [[Remscheid]]<nowiki/>i) linnas. Ta oli ainus laps peres, isa oli kaupmees. Esmase hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis. |
||
Teda köitis väga [[füüsika]] ja ta läks õppima [[Zürich]]i polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle, asus ta tööle assistendina sealsamas füüsika kateedris, hiljem töötas samas valdkonnas [[Gießen]]is. |
Teda köitis väga [[füüsika]] ja ta läks õppima [[Zürich]]i polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle, asus ta tööle assistendina sealsamas füüsika kateedris, hiljem töötas samas valdkonnas [[Gießen]]is. |
||
| 38. rida: | 38. rida: | ||
==Karjäär== |
==Karjäär== |
||
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen |
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen uuris [[magnetism]]i. Hiljem oli nendest uuringutest suur kasu [[Hendrik Lorentz|Hendrik Lorentzil]], kes kasutas neid oma elektroonilise teooria tõestamisel. |
||
==Kiirte avastamine== |
==Kiirte avastamine== |
||
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilise instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi [[kristall]]id, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama. |
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilise instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi [[kristall]]id, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama. |
||
Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, |
Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, mille ta nimetas X-kiirguseks. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiivse X-kiirte voo. |
||
Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem said need kiired nimeks "röntgenikiired". |
Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem said need kiired nimeks "röntgenikiired". |
||
Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude |
Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitteläbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenipildid. |
||
Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenikiirte abil. Lühikese ajaga võeti röntgenitorud kasutusele [[meditsiin]]is ja mujal. |
Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenikiirte abil. Lühikese ajaga võeti röntgenitorud kasutusele [[meditsiin]]is ja mujal. |
||
Redaktsioon: 13. september 2017, kell 17:46
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Wilhelm Röntgen | |
|---|---|
.jpg) Wilhelm Conrad Röntgen | |
| Sündinud |
27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen |
| Surnud |
10. veebruar 1923 (77-aastaselt) München |
| Rahvus | Sakslane |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | Füüsika |
| Tuntumad tööd | Röntgenikiirte avastamine |
| Tunnustus | Nobeli füüsikaauhind (1901) |
Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen – 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna.
Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen.
Elukäik
Wilhelm Conrad Röntgen sündis Lennepi (tänapäevase nimega Remscheidi) linnas. Ta oli ainus laps peres, isa oli kaupmees. Esmase hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis.
Teda köitis väga füüsika ja ta läks õppima Zürichi polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle, asus ta tööle assistendina sealsamas füüsika kateedris, hiljem töötas samas valdkonnas Gießenis.
Perioodil 1871–1873 töötas Röntgen Würtzburgi Ülikoolis, hiljem, aastal 1874 koos oma professori August Adolf Kundtomiga läks üle Strasbourgi Ülikooli. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.
Juba 1879 juhtis ta füüsika kateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsika kateedri eesotsas, hiljem, aastal 1894, valiti ta selle ülikooli rektoriks.
Aastal 1900 sai temast Müncheni Ülikooli füüsika kateedri juht, see oli tema viimane töökoht. Hiljem pidi ta oma vanuse tõttu õppetooli üle andma nooremale füüsikule. Wilhelm Conrad Röntgen tegeles tööga elu lõpuni.
Wilhelm Conrad Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et ta võeti Columbia Ülikooli New Yorgis, jäi ta Münchenisse, kus jätkus tema karjäär.
Wilhelm Conrad Röntgen suri 10. veebruaril 1923 vähki.
Karjäär
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen uuris magnetismi. Hiljem oli nendest uuringutest suur kasu Hendrik Lorentzil, kes kasutas neid oma elektroonilise teooria tõestamisel.
Kiirte avastamine
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilise instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi kristallid, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama.
Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, mille ta nimetas X-kiirguseks. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiivse X-kiirte voo.
Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem said need kiired nimeks "röntgenikiired".
Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitteläbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenipildid.
Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenikiirte abil. Lühikese ajaga võeti röntgenitorud kasutusele meditsiinis ja mujal.
Röntgen sai palju pakkumisi eri firmadelt, kes soovisid osta leiutise kasutusõigust, aga Röntgen keeldus patenteerimisest, kuna ta ei suhtunud oma uurimustesse kui tuluallikasse.
Aastaks 1919 olid röntgenitorud kasutusel igal pool paljudes riikides. Tänu nendele tekkisid uued tehnikavaldkonnad, röntgenoloogia, röntgenodiagnostika, röntgenistruktuuriline analüüs jne.
Tunnustused
Wilhelm Conrad Röntgen valiti 1897. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Aastal 1901 pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna.
Isiklikku
Röntgen oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, tol hetkel Röntgen oli 74-aastane.
