19. september: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Repairing external link |
||
58. rida: | 58. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{Viited|allikad= |
{{Viited|allikad= |
||
<ref name="Korela">[http://kaido. |
<ref name="Korela">[http://kaido.co.nf/tabeleaj.htm Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost]</ref> |
||
<ref name="Kronoloogia, 2007:126">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 126</ref> |
<ref name="Kronoloogia, 2007:126">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 126</ref> |
||
<ref name="Kronoloogia, 2007: 164–169">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 164–169</ref> |
<ref name="Kronoloogia, 2007: 164–169">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 164–169</ref> |
Redaktsioon: 9. september 2017, kell 11:00
<< September >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | ||||||
2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
30 | ||||||
2024 |
19. september on Gregoriuse kalendri 262. (liigaastal 263.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. september (1901–2099).
Sündmused
Eestis
- 1841 – Pühajärve sõda[1].
- 1893 – Soome lahel hukkus soomuslaev Russalka.
- 1905 – Tartu ülikooli rektoriks sai liberaalseid vaateid toetav Jevgeni Passek[2].
- 1921 – Tallinnas toimus esimene Eesti alal peetud rahvusvaheline poksivõistlus, kus spordiselts Sport oli vastamisi Inglise laevastiku madrustega[3].
- 1923 – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus Nõukogude Liiduga; Eesti kaotas 4:2[4].
- 1926 – Petseris õnnistati sisse esimene omariikluse aastail ehitatud pühakoda – EELK Petseri koguduse kirik.[5]
- 1932 – Läti delegatsioon välisminister Kārlis Reinholds Zariņši juhtimisel saabus Tallinna.
- 1935 – Türgi saadik Nuri Batu esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
- 1944 – hõivavad Nõukogude väed kaitsjate poolt 18. septembril tühjaks jäetud Sinimäed peale Sinimägede lahingut
Maailmas
- 1356 – Poitiers' lahing, üks Inglismaa võite Saja-aastases sõjas.
- 1870 – Preisi väed asusid Pariisi piirama.
- 1934 – arreteeriti Charles Lindberghi poja röövinud ja tapnud Bruno Hauptmann.
- 1941 – Kiiev langes Saksa vägede kätte.
- 1978 – Mineralnõje Vodõ raudteejaamas kohtusid Leonid Brežnev, Juri Andropov, Konstantin Tšernenko ja Mihhail Gorbatšov.[6]
- 1991 – Leiti Austria Alpidest enam kui kolme kilomeetri kõrguselt jäämees Ötzi mumifitseerunud säilmed. Muumia oli jäässe külmunud 5300 aastat tagasi.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 19. septembril
- 1904 – Karen Aabye, taani kirjanik ja ajakirjanik
- 1936 – Al Oerter, USA kettaheitja
- 1943 – Indrek Toome, eesti ärimees ja poliitik
- 1952 – Rein Aedma, eesti näitleja
- 1952 – Tõnu Kõrda, Eesti jurist ja poliitik
- 1952 – Raul Narits, eesti õigusteadlane
- 1953 – Grażyna Szapołowska, Poola näitleja
- 1958 – Lita Ford, ameerika laulja
- 1961 – Sergei Babenko, eesti korvpallur
- 1961 – Igor Maasik (Onu Bella), eesti laulja ja muusik
- 1963 – Jaanus Raidal, Eesti poliitik
- 1963 – Urmas Tartes, eesti bioloog
- 1965 – Gilles Panizzi, prantsuse rallisõitja
- 1968 – Irja Zilmer, eesti korvpallur
- 1969 – Valdo Preema, eesti muusik
- 1973 – Cristiano da Matta, itaalia Vormel 1 piloot
- 1983 – Indrek Sell, eesti loodusfotograaf
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 19. septembril
- 1881 – James A. Garfield, USA 20. president
- 1935 – Konstantin Tsiolkovski, vene kosmonautikateoreetik ja visionäär
- 1985 – Italo Calvino, itaalia kirjanik ja ajakirjanik
- 1987 – Einar Gerhardsen, Norra poliitik
Pühad
- ...
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 126
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 164–169
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost
- ↑ Aleksandr Maisurjan. Teistmoodi Brežnev. Tallinn, 2013, lk. 372