Pentatoonika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Pentatoonika''' ( < [[kreeka keel|kreeka k]] viis heli) on viieastmeline [[diatoonika]]. Pentatoonikas puuduvad pooltoonid. Pentatoonika akustiliseks aluseks on viis [[puhas kvint|puhast kvinti]] (intervall), millest moodustub astmik struktuuriga
'''Pentatoonika''' ( < [[kreeka keel|kreeka k]] viis heli) on muusikas oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 5 helist.
Pentatoonikas puuduvad pooltoonid. Pentatoonika akustiliseks aluseks on viis [[puhas kvint|puhast kvinti]] (intervall), millest moodustub astmik struktuuriga
:1 - 1 - 1½ - 1
:1 - 1 - 1½ - 1



Redaktsioon: 7. september 2017, kell 21:41

Pentatoonika ( < kreeka k viis heli) on muusikas oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 5 helist.

Pentatoonikas puuduvad pooltoonid. Pentatoonika akustiliseks aluseks on viis puhast kvinti (intervall), millest moodustub astmik struktuuriga

1 - 1 - 1½ - 1

Pooltoonide puudumise tõttu puudub ka tunglev juhtheli ja seepärast võib olla pentatoonika kõige püsivamaks tugiheliks ehk toonikaks iga aste.

Pentatoonilised astmikud:

  • mažoorne pentatoonika
Mažoorne pentatoonika. Puuduvad IV ja VII aste (võrreldes loomuliku mažooriga)
Kuula
  • minoorne pentatoonika
Minoorne pentatoonika. Puuduvad II ja VI aste (võrreldes loomuliku minooriga)
Kuula

Pentatoonikal põhineb hiina, korea, šoti, tatari, mari jt rahvamuusika, samuti professionaalsete heliloojate loomingus. Eesti pentatooniline rahvaviis on näiteks "Rebane hanekarjas".

Vaata ka


Mall:Heliread