Euroopa Konservatiivid ja Reformistid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
27. rida: 27. rida:
8. Toimivad ja kaasaegsed avalikud teenused ning arvestamine nii maa- kui ka linnakogukondadega.
8. Toimivad ja kaasaegsed avalikud teenused ning arvestamine nii maa- kui ka linnakogukondadega.


9. Lõpp raiskamisele ja üleliigsele bürokraatiale ning pühendumine suuremale läbipaistvusele ja aususele Euroopa Liidu institutsioonides ja Euroopa Liidu rahade kasutamisel.
9. Lõpp raiskamisele ja üleliigsele bürokraatiale ning pühendumine suuremale läbipaistvusele ja aususele Euroopa Liidu institutsioonides ja Euroopa Liidu raha kasutamisel.


10. Kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide, uute ja vanade, suurte ja väikeste, austamine ja võrdne kohtlemine.
10. Kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide, uute ja vanade, suurte ja väikeste, austamine ja võrdne kohtlemine.

Viimane redaktsioon: 6. september 2017, kell 13:08

Euroopa Konservatiivid ja Reformistid on paremtsentristlik fraktsioon Euroopa Parlamendis. See loodi Briti konservatiivide eestvedamisel pärast 2009. aasta valimisi ning erineb Euroopa Rahvapartei fraktsioonist peamiselt selle poolest, et ei toeta föderaalse Euroopa ideed.

2014. aasta valimiste järel sai sellest Euroopa Parlamendis suuruselt kolmas fraktsioon. Sinna kuulub 73 saadikut, esindatud on enam kui pooled Euroopa Liidu liikmesriigid.

Fraktsiooni esimees on Syed Kamall (Suurbritannia, Konservatiivne Partei).

Fraktsiooni põhimõtted on toodud nn. Praha deklaratsioonis.

Praha deklaratsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Olles teadlik pakilisest vajadusest reformida Euroopa Liitu tuginedes eurorealismile, avatusele, aruandekohuslusele ja demokraatiale viisil, mis austaks meie rahvuste suveräänsust ning keskenduks majanduse taastumisele, kasvule ja konkurentsivõimele, jagab Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon järgmisi põhimõtteid:

1. Vaba ettevõtlus, vaba ja aus kaubandus ja konkurents, minimaalsed regulatsioonid, madalad maksud ning õhuke valitsus kui isikliku vabaduse ning personaalse ja rahvusliku jõukuse põhiline katalüsaator.

2. Üksikisiku vabadus, suurem isiklik vastutus ja suurem demokraatlik aruandekohuslus.

3. Jätkusuutlik varustatus puhta energiaga rõhuasetusega energiajulgeolekule.

4. Perekonna kui ühiskonna algrakukese olulisus.

5. Rahvusriigi suveräänsuse puutumatus, vastuseis euroföderalismile ning austuse taastamine tõelise subsidiaarsuse suhtes.

6. Üleatlandilise julgeolekupartnerluse väärtustamine uuele elule äratatud NATO-s ning toetus noortele demokraatiatele üle kogu Euroopa.

7. Tõhusalt kontrollitud immigratsioon ning lõpu tegemine asüüliprotseduuride kuritarvitamisele.

8. Toimivad ja kaasaegsed avalikud teenused ning arvestamine nii maa- kui ka linnakogukondadega.

9. Lõpp raiskamisele ja üleliigsele bürokraatiale ning pühendumine suuremale läbipaistvusele ja aususele Euroopa Liidu institutsioonides ja Euroopa Liidu raha kasutamisel.

10. Kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide, uute ja vanade, suurte ja väikeste, austamine ja võrdne kohtlemine.

Suhted Eestiga[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal Eestis kandideerinutest kavatses selle fraktsiooniga liituda Martin Helme, kes ei osutunud aga valituks. Briti Konservatiivse Partei juht David Cameron kutsus pärast valimisi sinna Indrek Tarandit, kuid Tarandile see fraktsioon ei meeldinud.

2014. aastal ükski Eestis kandideerinu selle fraktsiooniga ühineda ei kavatsenud.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]