Saksa Riik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
110. rida: 110. rida:


[[1932]] valiti uuesti presidendiks [[Paul von Hindenburg]]. [[30. jaanuar]]il [[1933]] nimetati riigikantsleriks [[Adolf Hitler]]. 27. veebruaril 1933 pandi [[Riigipäevahoone]] [[Riigipäevahoone süütamine|põlema]]. Hitleri pealekäimisel andis president [[Paul von Hindenburg]] välja [[Riigipäevahoone süütamise dekreet|Riigipäevahoone süütamise dekreedi]], mis peatas kodanikuvabadused Saksamaal. Kuus päeva pärast tulekahju, 5. märtsil 1933, tugevdasid [[Saksa Riigipäeva valimised, 1933|Riigipäeva valimised]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsipartei]] positsiooni, kuigi nad ei saavutanud absoluutset enamust. Siiski, koos oma koalitsioonipartneri, [[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|Saksa Rahvusliku Rahvaparteiga]], juhatas Hitler nüüd nappi enamust Riigipäeval. Göring esines nendel valimistel silmapaistvalt, kuna ta oli politseijõu juht riigis. Tema politsei peksis ja kiusas taga teisi parteisid (eriti kommuniste ja sotsiaaldemokraate) ning lubas ainult natsidel ja rahvuslastel suhteliselt puutumatult kampaaniat läbi viia.
[[1932]] valiti uuesti presidendiks [[Paul von Hindenburg]]. [[30. jaanuar]]il [[1933]] nimetati riigikantsleriks [[Adolf Hitler]]. 27. veebruaril 1933 pandi [[Riigipäevahoone]] [[Riigipäevahoone süütamine|põlema]]. Hitleri pealekäimisel andis president [[Paul von Hindenburg]] välja [[Riigipäevahoone süütamise dekreet|Riigipäevahoone süütamise dekreedi]], mis peatas kodanikuvabadused Saksamaal. Kuus päeva pärast tulekahju, 5. märtsil 1933, tugevdasid [[Saksa Riigipäeva valimised, 1933|Riigipäeva valimised]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsipartei]] positsiooni, kuigi nad ei saavutanud absoluutset enamust. Siiski, koos oma koalitsioonipartneri, [[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|Saksa Rahvusliku Rahvaparteiga]], juhatas Hitler nüüd nappi enamust Riigipäeval. Göring esines nendel valimistel silmapaistvalt, kuna ta oli politseijõu juht riigis. Tema politsei peksis ja kiusas taga teisi parteisid (eriti kommuniste ja sotsiaaldemokraate) ning lubas ainult natsidel ja rahvuslastel suhteliselt puutumatult kampaaniat läbi viia.
===Hitleri võimuletõus===

Uus Riigipäev avati 21. märtsil 1933 [[Potsdam]]i Garnisonikirikus president [[Paul von Hindenburg]]i kohalolekul, kes oli ammu vajunud seniilsusesse. Propagandaga täidetud kohtumisel Hitleri ja NSDAP-ga tähistati "vana Preisimaa abielu noore Saksamaaga", et võita enda poole Preisi monarhistid, konservatiivid ja rahvuslased ning meelitada nad hääletama [[Võimuakt, 1933|Võimuakti]] poolt. Akt läks läbi 23. märtsil 1933, andes Hitlerile seaduslikult [[Diktatuur|diktaatori]]võimu.
Uus Riigipäev avati 21. märtsil 1933 [[Potsdam]]i Garnisonikirikus president [[Paul von Hindenburg]]i kohalolekul, kes oli ammu vajunud [[seniilsus]]esse. Propagandaga täidetud kohtumisel Hitleri ja NSDAP-ga tähistati "vana Preisimaa abielu noore Saksamaaga", et võita enda poole Preisi monarhistid, konservatiivid ja rahvuslased ning meelitada nad hääletama [[Võimuakt, 1933|Võimuakti]] poolt. Akt läks läbi 23. märtsil 1933, andes Hitlerile seaduslikult [[Diktatuur|diktaatori]]võimu.
{{Vaata|Kolmas Riik}}


===II maailmasõda===
===II maailmasõda===

Redaktsioon: 4. september 2017, kell 21:25


Saksa Riik
Deutsches Reich
LipudVapid

18711919

1939
Riigikeelsaksa
PealinnBerliin
RiigipeaKeiser
Pindala?
Rahvaarv?
Iseseisvus18. jaanuar 1871
RahaühikSaksa riigimark
RiigihümnDas Lied der Deutschen

Saksa Riik (saksa Deutsches Reich; 18711943) oli riik Kesk-Euroopas.

Riigipead

Saksa Riigi territoorium

Saksa Riik, 1892
Saksa Riik 1919–1937

Saksa Riiki liidetud, varem iseseisvad alad:

Kuningriigid

Suurhertsogiriigid

Hertsogiriigid

Vürstiriigid

Vabad hansalinnad

Riigiterritooriumid

Ajalugu

Saksa Riigi väljakuulutamine Versailles's. Bismarck seisab maali keskel valges mundris.

Saksa keisririik

 Pikemalt artiklis Saksa keisririik

18. jaanuaril 1871 kuulutati Wilhelm I poolt vallutatud ja Preisimaaga liidetud senini iseseisvatest Saksamaa väikeriigidest Versailles's välja Saksa Riik ja selle esimeseks keisriks krooniti Preisi kuningas Wilhelm I.

Aastatel 18841885 sai alguse Saksamaa koloniaalekspansioon, mille raames vallutati teiste suurriikide poolt veel koloniseerimata piirkondi Aafrikas ja Okeaanias. 1898. aastal omandati ka valdus Hiina aladel – Jiaozhou lahe piirkond keskusega Qingdaos.

Kolonialismi etapil tekkis Saksa Riigil huvi raudteeühenduse rajamiseks Pärsia lahe sadamatega, mis oleks võimaldanud tal hankida kiiremini toorainet ja pidada ühendust oma ülemerekolooniatega. Alates 1888. aastast tehti BerliinİstanbulBagdadAl-Başrah' raudteeliini rajamiseks aktiivselt koostööd Türgi valitsusega. Niinimetatud Bagdadi raudteed ei jõutudki enne I maailmasõda lõpuni valmis ehitada. Selle rajamine põhjustas pingeid suhetes Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaaga ning kujunes üheks sõja puhkemise kaudseks põhjuseks.

I maailmasõda

 Pikemalt artiklis Saksamaa Esimeses maailmasõjas', Esimene maailmasõda

Saksamaa esialgsele edule Esimeses maailmasõjas järgnes sõjategevuse aluseks olnud Schlieffeni plaani nurjumine ja pikale veninud positsioonisõda. Sõja venimine ja Euroopas laiemalt levinud revolutsioonilised meeleolud tõid kaasa vasakjõudude aktiveerumise ka Saksamaal. Sõjavastase suuna esindajate seas andsid tooni sotsiaaldemokraadid eesotsas Karl Liebknechti, Rosa Luxemburgi ja Clara Zetkiniga. Kieli mässuga algas 3. novembril 1918 Novembrirevolutsioon.

Novembrirevolutsioon

 Pikemalt artiklis Novembrirevolutsioon

Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksa Riik alla Compiègne'i vaherahule. Seejärel sai Saksamaa valitsus asuda riigisiseste probleemide lahendamisele. 1919. aasta alguses likvideeriti sotsialistide poolt välja kuulutatud Müncheni Nõukogude Vabariik ja Bremeni Nõukogude Vabariik.

28. juunil 1919 sõlmiti Saksa Riigile kahjulik Versailles' rahu.

Weimari vabariik

 Pikemalt artiklis Weimari vabariik', Preisimaa Vaba Riik‎

Augustis 1919 kehtestati Saksamaal vabariik, valitsuse ajutise asukoha tõttu hiljem tuntud ka kui Weimari vabariik. Samas riigi nimi ei muutunud, selleks oli kuni Teise maailmasõja lõpuni Saksa Riik (Deutsches Reich) ja Suursaksa Riik (Großdeutsches Reich 1943–1945).

1932 valiti uuesti presidendiks Paul von Hindenburg. 30. jaanuaril 1933 nimetati riigikantsleriks Adolf Hitler. 27. veebruaril 1933 pandi Riigipäevahoone põlema. Hitleri pealekäimisel andis president Paul von Hindenburg välja Riigipäevahoone süütamise dekreedi, mis peatas kodanikuvabadused Saksamaal. Kuus päeva pärast tulekahju, 5. märtsil 1933, tugevdasid Riigipäeva valimised natsipartei positsiooni, kuigi nad ei saavutanud absoluutset enamust. Siiski, koos oma koalitsioonipartneri, Saksa Rahvusliku Rahvaparteiga, juhatas Hitler nüüd nappi enamust Riigipäeval. Göring esines nendel valimistel silmapaistvalt, kuna ta oli politseijõu juht riigis. Tema politsei peksis ja kiusas taga teisi parteisid (eriti kommuniste ja sotsiaaldemokraate) ning lubas ainult natsidel ja rahvuslastel suhteliselt puutumatult kampaaniat läbi viia.

Hitleri võimuletõus

Uus Riigipäev avati 21. märtsil 1933 Potsdami Garnisonikirikus president Paul von Hindenburgi kohalolekul, kes oli ammu vajunud seniilsusesse. Propagandaga täidetud kohtumisel Hitleri ja NSDAP-ga tähistati "vana Preisimaa abielu noore Saksamaaga", et võita enda poole Preisi monarhistid, konservatiivid ja rahvuslased ning meelitada nad hääletama Võimuakti poolt. Akt läks läbi 23. märtsil 1933, andes Hitlerile seaduslikult diktaatorivõimu.

 Pikemalt artiklis Kolmas Riik

II maailmasõda

 Pikemalt artiklis Saksamaa Teises maailmasõjas', Kolmas Riik‎

23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksa Riik mittekallaletungilepingu. Saksa Riigi kallaletungiga Poolale 1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda.

3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia küll Saksa Riigile sõja, kuid jäid algul passiivseks ("Kummaline sõda"). Saksa Riik okupeeris 19381941 14 riiki, sealhulgas Taani, Norra, Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Kreeka, Jugoslaavia, Läti ning Eesti.

2. veebruaril 1943 lõppes Stalingradi lahing, mis oli II maailmasõja pöördepunkt. Okupeeritud riikides tugevnes vastupanuliikumine. Saksamaal aktiviseerus natsismivastaste rühmade tegevus.

26. juunil 1943 nimetati Saksa Riik ümber Suursaksa Riigiks (Großdeutsches Reich).

Vaata ka

Välislink