Mihhail Kutuzov: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Mihhail Kutuzov asus 1759. aasta juulis õppima Suurtükiväe- ja Insenerikooli, mille lõpetas [[1. jaanuar]]il [[1761]] insener-[[praporštšik]]u auastmes ning suunati [[28. veebruar]]il 1761 teenistusse Insenerikorpusse. |
Mihhail Kutuzov asus 1759. aasta juulis õppima Suurtükiväe- ja Insenerikooli, mille lõpetas [[1. jaanuar]]il [[1761]] insener-[[praporštšik]]u auastmes ning suunati [[28. veebruar]]il 1761 teenistusse Insenerikorpusse. |
||
== Seosed Eestimaaga == |
== Seosed Eestimaaga == |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
[[21. august]]il [[1762]] määrati Kutuzov juba kapteni auastmes [[Aleksandr Suvorov]]i juhitava [[Astrahani jalaväepolk|Astrahani jalaväepolgu]] [[rood]]ukomandöriks. |
[[21. august]]il [[1762]] määrati Kutuzov juba kapteni auastmes [[Aleksandr Suvorov]]i juhitava [[Astrahani jalaväepolk|Astrahani jalaväepolgu]] [[rood]]ukomandöriks. |
||
[[1764]]. aastast teenis Venemaa vägedes [[Poola|Poolas]] ja osales sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. |
[[1764]]. aastast teenis Venemaa vägedes [[Poola|Poolas]] ja osales sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. |
||
[[1767]]. aastal määrati ta [[Senat|Senati]] seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks, kindralprokurör A.Vjazemski käsutusse ja 17. augustist 1767 uue seadusandluse loomiskomisjoni. |
[[1767]]. aastal määrati ta [[Senat|Senati]] seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks, kindralprokurör A.Vjazemski käsutusse ja 17. augustist 1767 uue seadusandluse loomiskomisjoni. |
||
| 37. rida: | 37. rida: | ||
*Jekaterina (1787–1826), abiellus ratsaväekindrali krahv [[Nikolai Danilovitš Kudašev]]iga (1784–1813) ja pärast tema surma kindralmajor [[Ilja Stepanovitš Sarotšinski]]ga (1788–1854) |
*Jekaterina (1787–1826), abiellus ratsaväekindrali krahv [[Nikolai Danilovitš Kudašev]]iga (1784–1813) ja pärast tema surma kindralmajor [[Ilja Stepanovitš Sarotšinski]]ga (1788–1854) |
||
*Darja (1788–1854), abiellus Peterburi asekuberneri [[Fjodor Petrovitš Opotšinin]]iga (1779–1852), kes sai [[Püha Andrease orden]]i (1850) |
*Darja (1788–1854), abiellus Peterburi asekuberneri [[Fjodor Petrovitš Opotšinin]]iga (1779–1852), kes sai [[Püha Andrease orden]]i (1850) |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
* "Mihhail Illarionovitš Kutuzov" ([[1945]]) |
* "Mihhail Illarionovitš Kutuzov" ([[1945]]) |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 3. september 2017, kell 14:32
Krahv Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) ( 5. vkj 16. september 1745 Peterburi – 28. aprill 1813 Bunzlau (tänapäeval Bolesławiec, Poola)) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal.
Elulugu
Mihhail Kutuzov asus 1759. aasta juulis õppima Suurtükiväe- ja Insenerikooli, mille lõpetas 1. jaanuaril 1761 insener-praporštšiku auastmes ning suunati 28. veebruaril 1761 teenistusse Insenerikorpusse.
Seosed Eestimaaga
Mihhail Kutuzov oli 1. märtsist 1761 kuni 1762. aastani Eestimaa ja Peterburi kubermangu kindralkuberner hertsog Peter August Friedrich Holstein-Becki tiibadjutandiks ja kantselei juhatajaks.
21. augustil 1762 määrati Kutuzov juba kapteni auastmes Aleksandr Suvorovi juhitava Astrahani jalaväepolgu roodukomandöriks.
1764. aastast teenis Venemaa vägedes Poolas ja osales sõjategevuses Rzeczpospolitaga.
1767. aastal määrati ta Senati seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks, kindralprokurör A.Vjazemski käsutusse ja 17. augustist 1767 uue seadusandluse loomiskomisjoni.
Sõjaväekarjäär
Kutuzov osales uuesti sõjategevuses aastatel 1768–1774: 1769. aastal toimunud sõjas Rzeczpospolitaga, 1770. aastal määrati ta Pjotr Rumjantsevi armee juures oberkindralkortermeistriks. Vene-Türgi sõdades õppis ta Aleksandr Suvorovilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse Izmaili ründamisel 1790. aastal. Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov vigastuse, mille tagajärjel kaotas parema silma.
Kutuzov oli ka edukas diplomaat, Venemaa saadik Osmani impeeriumis Konstantinoopolis.
20. augustil 1812 määras Aleksander I Kutuzovi Barclay de Tolly asemel Napoleoni eest taganeva Vene armee ülemjuhatajaks. Kutuzovi juhtimisel purustas Vene vägi Napoleoni armee. Tema adjutandiks 1812 oli Raasiku ja Kambi mõisnik ooberstleitnant Woldemar von Löwenstern (1776–1858).[1]
Surm
Mihhail Kutuzov suri Napoleon I vastase sõjakäigu ajal Sileesias 13. juunil 1813. Tema põrm toodi Peterburi ja maeti Peterburi Kaasani katedraali juurde.
Pärast Kutuzovi surma levisid kuulujutud, et ta olevat käskinud matta oma südame Vene vägede juurde Sileesias Bolesławieci linnas. 4. septembril 1933 avati VK(b)P Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri Sergei Kirovi korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud Religiooniajaloo muuseumiks, levinud kuulujutu kontrolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas kivist sarkofaagist, kehast eraldi säilitatud arvatava südame jäänused, misjärel hauakamber suleti[2]. Suure Isamaasõja ajal kasutati 1812. aasta isamaasõja kangelast Kutuzovit patriotismi innustamiseks ning asutati Kutuzovi orden, mis oli üks NSV Liidu tähtsamaid sõjaväelisi autasusid.
Pärast sõda loodi Poolas Nõukogude vägede (Nõukogude armee Põhjagrupi) kasutuses olnud territooriumil Mihhail Kutuzovi muuseum, mis aga tuli 1991. aastal koos vägedega evakueerida ning muuseumieksponaadid üle anda Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi valdusse. Esemed on nüüd eksponeeritud Peterburis asuvas Suurtükiväe, Inseneri- ja Sidevägede muuseumi (Музей артиллерии, инженерных войск и связи в Санкт-Петербурге) Kutuzovi saalis.
Perekond
Abiellus Jekaterina Ilinitšna Bibikovaga (1754–1824), kes oli Tuula relvatehase ülema, insener-kindral-porutšik Ilja Aleksandrovitš Bibikovi (1698–1784) tütar. Abielust sündisid:
- Nikolai (suri noorelt)
- Praskovja (1777–1844), abiellus salanõunik Matvei Fjodorovitš Tolstoiga (1772–1815), 11 lapse ema
- Anna (1782–1846), abiellus 1802. aastal kindralmajor Nikolai Zaharovitš Hitrovoga (1779–1826)
- Jelizaveta (1783–1839), abiellus 1802. aastal vene armee tiibadjutandi krahv Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhauseniga (1782–1805) ja aastal 1811 kindralmajor Nikolai Fjodorovitš Hitrovoga (surnud 1819)
- Jekaterina (1787–1826), abiellus ratsaväekindrali krahv Nikolai Danilovitš Kudaševiga (1784–1813) ja pärast tema surma kindralmajor Ilja Stepanovitš Sarotšinskiga (1788–1854)
- Darja (1788–1854), abiellus Peterburi asekuberneri Fjodor Petrovitš Opotšininiga (1779–1852), kes sai Püha Andrease ordeni (1850)
Viited
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2, Görlitz, 1930, lk.123
- ↑ Сердце фельдмаршала Кутузова
Kirjandus
- "Mihhail Illarionovitš Kutuzov" (1945)
Välislingid
- Perekonnast (vene keeles)
- Хроника жизни Кутузова Михаила Илларионовича
- известный полководец Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов
| Eelnev Moritz von Lacy |
Leedu kindralkuberner 1799 – 1801 |
Järgnev Levin August von Bennigsen |
| Eelnev Peter Ludwig von der Pahlen |
Peterburi sõjakuberner 1801 – 1802 |
Järgnev Mihhail Kamenski |
| Eelnev Aleksander Tormasov |
Kiievi sõjakuberner 1806 – 1809 |
Järgnev Jakov Lobanov-Rostovski |
| Eelnev Aleksandr Mihhailovitš Rimski-Korsakov |
Leedu kindralkuberner 1809 – 1811 |
Järgnev Ivan Stepanovitš Guriel |