Globaalne kodakondsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. september 2017, kell 23:01

Globaalne kodakondsus on õigus, vastutus ja kohus, mis kaasnevad mingi globaalse üksuse liikmena riigi või koha kodanikuna. Idee on see, et oma identiteet ületab geograafiat või poliitilisi piiranguid ning et vastutus või õigused on või saab tuletada laiema klassi kuuluvusest: "inimlikkus". See ei tähenda, et inimene denonsseerib või loovutab oma kodakondsuse või muudest kohalikest identiteetidest, kuid sellisele inimesele (kes loovutab oma kodakondsuse) määratakse "teine koht" ülemaailmses kogukonnas. Laiemalt, idee põhjustab küsimusi globaliseerumise ja globaalse ühiskonna ajastu kohta. Üldiselt võib terminil olla mitut sama tähendust kui "Maailma kodanik" , aga sellel on ka lisaks palju tähendusi veel, kui spetsialeeritud kontekstides. Mitmed organisatsioonid, nagu Maailma Teenistuse Amet on propageerinud maailma kodakondsust.

Kasutus

Haridus

Hariduses kasutatakse seda terminit kõige sagedamini maailmavaade või väärtuste komplekti kirjeldamiseks, mille poole haridus on orienteeritud (vt näiteks ÜRO peasekretäri juhitud ülemaailmse hariduse esimese algatuse prioriteedid).^[1]Mõistet "globaalne ühiskond" kasutatakse mõnikord globaalsete uuringute jaoks, mis annavad õpilastele õppimise eesmärgid, et valmistada neid ette ülemaailmse kodakondsuse saavutamiseks (nt Pittsburghi Ülikooli Globaalse Õpimiste Osakonnas).^[2]

Aspektid

Geograafia, suveräänsus ja kodakondsus

Samal ajal, kui globaliseerumine vähendab rahvusriikide tähtsust, võib ülemaailmse kodakondsuse idee tähendada kodanikuühiskonna ja geograafia vaheliste sidemete uuesti määratlemist. Näost-näkku koosolekus linnavalisustes, paistavad üha enam elektrooniliste "linnavalitsuste" poolt, mida ei piira ruum, ega aeg. Mitmed teadlased, kes on globaliseerumisest tingitud kodakondsuse muutuvate koosseisude poolt, on muuhulgas tõlgendanud võimalust, et kodakondsus muutub institutsiooniks; isegi kui see asub rahvusliku territooriumi piires, kui riigi enda tähendus on muutunud, muutub selle rahvuse kodaniku tähendus

ÜRO Peaassamblees

10. detsembril 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 217A (III), mida tuntakse ka "Inimõiguste ülddeklaratsiooniks".^[3]

Artiklis 1 öeldakse, et "kõik inimesed on sündinud vabana ja võrdsena, väärikalt ja õigustega. Neile on antud mõistust ja südametunnistust ning nad peaksid tegutsema üksteise suhtes vendluse vaimus."^[4]

Artiklis 2 sätestatakse, et "kõigil on õigus kõigile käesolevas deklaratsioonis sätestatud õigustele ja vabadustele, ilma igasuguse eristamiseta, nagu rass, nahavärvus, sugu, keel, religioon, poliitilised või muud arvamused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, omand, sünnitust või muud seisundit. Lisaks sellele ei tehta vahet selle riigi või territooriumi poliitilise, kohtualluvuse või rahvusvahelise staatuse alusel, kuhu inimene kuulub, olenemata sellest, kas ta on iseseisev, usalduslik või mitte-iseseisev.

Artiklis 13 lõige 2 sätestab, et "Igal inimesel on õigus lahkuda kõikidest riikidest, sealhulgas tema enda territooriumilt, ja naasta oma kodumaale."

↑ ÜRO. "UN Global education first Initiative".
↑ Pittsburgi Ülikool. "Global Society".
↑ ÜRO. "ÜRO inimõiguste deklaratsioon".
↑ ÜRO. "ÜRO Inimõigusete deklaratsioon 2".

[1] ÜRO. "UN Global education first Initiative".

[2] Pittsburgi Ülikool. "Global Society".

[3] ÜRO. "ÜRO inimõiguste deklaratsioon".

[4] ÜRO. "ÜRO Inimõigusete deklaratsioon 2".

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 === Haridus ===
-Hariduses kasutatakse seda terminit kõige sagedamini maailmavaade või väärtuste komplekti kirjeldamiseks, mille poole haridus on orienteeritud (vt näiteks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] peasekretäri juhitud ülemaailmse hariduse esimese algatuse prioriteedid).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.unesco.org/new/en/gefi/home/?/220.htm|Pealkiri=|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>Mõistet "globaalne ühiskond" kasutatakse mõnikord globaalsete uuringute jaoks, mis annavad õpilastele õppimise eesmärgid, et valmistada neid ette ülemaailmse kodakondsuse saavutamiseks (nt [[Pittsburghi Ülikool|Pittsburghi Ülikooli]] Globaalse Õpimiste Osakonnas).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ucis.pitt.edu/global/node/483|Pealkiri=|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
+Hariduses kasutatakse seda terminit kõige sagedamini maailmavaade või väärtuste komplekti kirjeldamiseks, mille poole haridus on orienteeritud (vt näiteks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] peasekretäri juhitud ülemaailmse hariduse esimese algatuse prioriteedid).<ref>{{Netiviide|Autor=ÜRO|URL=http://www.unesco.org/new/en/gefi/home/?/220.htm|Pealkiri=UN Global education first Initiative|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>Mõistet "globaalne ühiskond" kasutatakse mõnikord globaalsete uuringute jaoks, mis annavad õpilastele õppimise eesmärgid, et valmistada neid ette ülemaailmse kodakondsuse saavutamiseks (nt [[Pittsburghi Ülikool|Pittsburghi Ülikooli]] Globaalse Õpimiste Osakonnas).<ref>{{Netiviide|Autor=Pittsburgi Ülikool|URL=http://www.ucis.pitt.edu/global/node/483|Pealkiri=Global Society|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 == Aspektid ==
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 === ÜRO Peaassamblees ===
 [[Fail:Flag of the United Nations (1945-1947).svg|pisi|248x248px|[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] lipp]]
-. detsembril 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 217A (III), mida tuntakse ka "Inimõiguste ülddeklaratsiooniks".<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.un.org/en/documents/udhr/history.shtml|Pealkiri=|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
+. detsembril 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 217A (III), mida tuntakse ka "Inimõiguste ülddeklaratsiooniks".<ref>{{Netiviide|Autor=ÜRO|URL=https://www.un.org/en/documents/udhr/history.shtml|Pealkiri=ÜRO inimõiguste deklaratsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
-Artiklis 1 öeldakse, et "kõik inimesed on sündinud vabana ja võrdsena, väärikalt ja õigustega. Neile on antud mõistust ja südametunnistust ning nad peaksid tegutsema üksteise suhtes vendluse vaimus."<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.un.org/en/universal-declaration-human-rights/index.html|Pealkiri=|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
+Artiklis 1 öeldakse, et "kõik inimesed on sündinud vabana ja võrdsena, väärikalt ja õigustega. Neile on antud mõistust ja südametunnistust ning nad peaksid tegutsema üksteise suhtes vendluse vaimus."<ref>{{Netiviide|Autor=ÜRO|URL=http://www.un.org/en/universal-declaration-human-rights/index.html|Pealkiri=ÜRO Inimõigusete deklaratsioon 2|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 Artiklis 2 sätestatakse, et "kõigil on õigus kõigile käesolevas deklaratsioonis sätestatud õigustele ja vabadustele, ilma igasuguse eristamiseta, nagu rass, nahavärvus, sugu, keel, religioon, poliitilised või muud arvamused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, omand, sünnitust või muud seisundit. Lisaks sellele ei tehta vahet selle riigi või territooriumi poliitilise, kohtualluvuse või rahvusvahelise staatuse alusel, kuhu inimene kuulub, olenemata sellest, kas ta on iseseisev, usalduslik või mitte-iseseisev.