Asjaolu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
[[Fakt]] ehk [[tõsiasi]] on kehtiv asjaolu. |
[[Fakt]] ehk [[tõsiasi]] on kehtiv asjaolu. |
||
Asjaolu kui [[ontoloogia]] mõiste on tulnud käibele 19. sajandi lõpus. Asjaolude abil on selgitatud [[universaalide probleem]]iga liituvas [[Realism (filosoofia)|mõisterealismis]], kuidas [[Bertrand Russell]]i poolt oletatavad [[universaalid]] ehk [[üldmõiste]]d [[konkretiseering|konkretiseeruvad]] [[partikulaar]]ides |
Asjaolu kui [[ontoloogia]] mõiste on tulnud käibele 19. sajandi lõpus. Asjaolude abil on selgitatud [[universaalide probleem]]iga liituvas [[Realism (filosoofia)|mõisterealismis]], kuidas [[Bertrand Russell]]i poolt oletatavad [[universaalid]] ehk [[üldmõiste]]d [[konkretiseering|konkretiseeruvad]] [[partikulaar]]ides. |
||
Asjaolusid on käsitlenud |
Asjaolusid on käsitlenud teiste seas [[Gustav Bergmann]], [[David Malet Armstrong]], J. P. Moreland ja [[Reinhardt Grossmann]]. |
Redaktsioon: 27. august 2017, kell 13:22
Asjaolu ehk (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Fakt ehk tõsiasi on kehtiv asjaolu.
Asjaolu kui ontoloogia mõiste on tulnud käibele 19. sajandi lõpus. Asjaolude abil on selgitatud universaalide probleemiga liituvas mõisterealismis, kuidas Bertrand Russelli poolt oletatavad universaalid ehk üldmõisted konkretiseeruvad partikulaarides.
Asjaolusid on käsitlenud teiste seas Gustav Bergmann, David Malet Armstrong, J. P. Moreland ja Reinhardt Grossmann.