Asjaolu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Asjaolu''' ehk (saksa keeles ''Sachverhalt'', soome keeles ''asiaintila'') ehk '''asjade seis''' ehk '''asjaseis''' (inglise keeles ''state of affairs''), ka '''olukord''' ehk '''situatsioon''' on [[entiteet]], mis vastab |
'''Asjaolu''' ehk (saksa keeles ''Sachverhalt'', soome keeles ''asiaintila'') ehk '''asjade seis''' ehk '''asjaseis''' (inglise keeles ''state of affairs''), ka '''olukord''' ehk '''situatsioon''', on [[entiteet]], mis vastab [[propositsioon]]ile ''p'' ja [[olemasolu|on olemas]] (ehk "kehtib") [[siis ja ainult siis, kui]] ''p'' on [[tõde|tõene]]. |
||
[[Fakt]] ehk [[tõsiasi]] on kehtiv asjaolu. |
[[Fakt]] ehk [[tõsiasi]] on kehtiv asjaolu. |
||
Asjaolu kui [[ontoloogia]] mõiste on tulnud käibele |
Asjaolu kui [[ontoloogia]] mõiste on tulnud käibele 19. sajandi lõpus. Asjaolude abil on selgitatud [[universaalide probleem]]iga liituvas [[Realism (filosoofia)|mõisterealismis]], kuidas [[Bertrand Russell]]i poolt oletatavad [[universaalid]] ehk [[üldmõiste]]d [[konkretiseering|konkretiseeruvad]] [[partikulaar]]ides ehk üksikutes isendites (''yksilöolio''). |
||
Asjaolusid on käsitlenud muuhulgas [[Gustav Bergmann]], [[David Malet Armstrong]], J. P. Moreland, ja [[Reinhardt Grossmann]]. |
Asjaolusid on käsitlenud muuhulgas [[Gustav Bergmann]], [[David Malet Armstrong]], J. P. Moreland, ja [[Reinhardt Grossmann]]. |
Redaktsioon: 27. august 2017, kell 14:20
Asjaolu ehk (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Fakt ehk tõsiasi on kehtiv asjaolu.
Asjaolu kui ontoloogia mõiste on tulnud käibele 19. sajandi lõpus. Asjaolude abil on selgitatud universaalide probleemiga liituvas mõisterealismis, kuidas Bertrand Russelli poolt oletatavad universaalid ehk üldmõisted konkretiseeruvad partikulaarides ehk üksikutes isendites (yksilöolio).
Asjaolusid on käsitlenud muuhulgas Gustav Bergmann, David Malet Armstrong, J. P. Moreland, ja Reinhardt Grossmann.