Asjaolu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Asjaolu''' ehk (saksa keeles ''Sachverhalt'', soome keeles ''asiaintila'') ehk '''asjade seis''' ehk '''asjade seis'''(inglise keeles ''state of affairs''), ka '''olukord''' ehk '''situatsioon''' on [[entiteet]], mis vastab terviklikule [[propositsioon]]ile ''p'' ja [[olemasolu|on olemas]] (ehk kehtib) [[siis ja ainult siis]], kui ''p'' on [[tõde|tõene]].
'''Asjaolu''' ehk (saksa keeles ''Sachverhalt'', soome keeles ''asiaintila'') ehk '''asjade seis''' ehk '''asjaseis''' (inglise keeles ''state of affairs''), ka '''olukord''' ehk '''situatsioon''' on [[entiteet]], mis vastab terviklikule [[propositsioon]]ile ''p'' ja [[olemasolu|on olemas]] (ehk kehtib) [[siis ja ainult siis]], kui ''p'' on [[tõde|tõene]].


[[Fakt]] ehk [[tõsiasi]] on kehtiv asjaolu.
[[Fakt]] ehk [[tõsiasi]] on kehtiv asjaolu.

Redaktsioon: 27. august 2017, kell 14:19

Asjaolu ehk (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon on entiteet, mis vastab terviklikule propositsioonile p ja on olemas (ehk kehtib) siis ja ainult siis, kui p on tõene.

Fakt ehk tõsiasi on kehtiv asjaolu.

Asjaolu kui ontoloogia mõiste on tulnud käibele 1800-ndate lõpus. Asjaolude abil on selgitatud universaalide probleemiga liituvas mõisterealismis, kuidas Bertrand Russelli poolt oletatavad universaalid ehk üldmõisted konkretiseeruvad partikulaarides ehk üksikutes isendites (yksilöolio).

Asjaolusid on käsitlenud muuhulgas Gustav Bergmann, David Malet Armstrong, J. P. Moreland, ja Reinhardt Grossmann.