Asjaolu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. august 2017, kell 13:04

Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon on entiteet, mis vastab terviklikule propositsioonile p ja on olemas siis ja ainult siis, kui p on tõene.

Fakt ehk tõsiasi on kehtiv asjaolu.

Asjaolu kui ontoloogia mõiste on tulnud käibele 1800-ndate lõpus. Asjaolude abil on selgitatud universaalide probleemiga liituvas mõisterealismis, kuidas Bertrand Russelli poolt oletatavad universaalid ehk üldmõisted konkretiseeruvad (instantioituvat) partikulaarides ehk üksikutes entiteetides (yksilöolio).

Asjaolusid on käsitlenud muuhulgas Gustav Bergmann, David Malet Armstrong, J. P. Moreland, ja Reinhardt Grossmann.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 [[Fakt]] ehk [[tõsiasi]] on kehtiv asjaolu.
-Asjaolu kui [[ontoloogia]] mõiste on tulnud käibele 1800-ndate lõpus. Asjaolude abil on selgitatud [[universaalide probleem]]iga liituvas [[realism|mõisterealismis]], kuidas [[Bertrand Russell]]i poolt oletatavad [[universaalid]] ehk [[üldmõiste]]d [[konkretiseerumine|konkretiseeruvad]]  (''instantioituvat'') [[partikulaar]]ides ehk üksikutes entiteetides (''yksilöolio'').
+Asjaolu kui [[ontoloogia]] mõiste on tulnud käibele 1800-ndate lõpus. Asjaolude abil on selgitatud [[universaalide probleem]]iga liituvas [[Realism (filosoofia)|mõisterealismis]], kuidas [[Bertrand Russell]]i poolt oletatavad [[universaalid]] ehk [[üldmõiste]]d [[konkretiseerumine|konkretiseeruvad]]  (''instantioituvat'') [[partikulaar]]ides ehk üksikutes entiteetides (''yksilöolio'').
 Asjaolusid on käsitlenud muuhulgas [[Gustav Bergmann]], [[David Malet Armstrong]], J. P. Moreland, ja [[Reinhardt Grossmann]].