Küla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
| 5. rida: | 5. rida: | ||
'''Küla''' on väike maa-[[asula]], mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või [[elamu]]d. Küla elanikud tegelevad valdavalt [[põllumajandus]]e, [[metsandus]]e või [[kalapüük|kalapüügiga]], kuid tänapäeval käiakse külast tööl ka väljaspool. |
'''Küla''' on väike maa-[[asula]], mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad [[talu]]d või [[elamu]]d. Küla elanikud tegelevad valdavalt [[põllumajandus]]e, [[metsandus]]e või [[kalapüük|kalapüügiga]], kuid tänapäeval käiakse külast tööl ka väljaspool. |
||
Eri maades on kasutusel erinevad ametlikud küla definitsioonid, mis võivad sellest prototüüpsest külamõistest hälbida. |
Eri maades on kasutusel erinevad ametlikud küla definitsioonid, mis võivad sellest prototüüpsest külamõistest hälbida. |
||
Külal võib olla ka [[omavalitsus]]. |
Külal võib olla ka [[omavalitsus]]. |
||
| 33. rida: | 34. rida: | ||
Lätis esinevad järgmised külatüübid: |
Lätis esinevad järgmised külatüübid: |
||
*''Lielciems'' (tõlkes ''suurküla'') |
*''Lielciems'' (tõlkes ''suurküla'') – kompaktse hoonestusega küla, kus on vähemalt 400 elanikku (ei pea olema püsielanikud), kool, vallavalitsus, postkontor, pood ja medpunkt. Kui osa nimetatud infrastruktuurist puudub, peab selle staatuse saamiseks asulas olema vähemalt 500 elanikku. Kui seal puuduvad kõik eelpool nimetatud asutused, peab seal olema vähemalt 600 elanikku.<ref name = "Reeglid">Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra. «Latvijas ciemi. Nosaukumi, ģeogrāfiskais izvietojums.», 2007.</ref> |
||
*''Vidējciems'' (tõlkes ''keskmine küla'') |
*''Vidējciems'' (tõlkes ''keskmine küla'') – kompaktse või osaliselt kompaktse hoonestusega küla, kus eelpoolmainitud infrastruktuuriobjektide olemasolu korral peab olema 40-400 elanikku, nende puudumisel aga 100-600 elanikku.<ref name = "Reeglid" /> |
||
*''Mazciems'' (tõlkes ''väikeküla'') |
*''Mazciems'' (tõlkes ''väikeküla'') – kompaktse või osaliselt kompaktse hoonestusega küla, kus peavad lähestikku asetsema vähemalt kolm elumaja. Tegemist on levinuima külatüübiga Läti aladel.<ref name = "Reeglid" /> |
||
*''Skrajciems'' (tõlkes ''hajaküla'') |
*''Skrajciems'' (tõlkes ''hajaküla'') – kompaktse hoonestuseta küla, kus üksikud majapidamised asuvad eraldi, kuid piirkond on ajalooliselt olnud siiski ühenimeline. See külatüüp on enam levinud Läti idaosas.<ref name = "Reeglid" /> |
||
*''Vasarnīcu ciems'' (tõlkes ''suvitusküla'') |
*''Vasarnīcu ciems'' (tõlkes ''suvitusküla'') – kompaktse hoonestusega küla, kus valdav osa elanikkonnast elab üksnes hooajaliselt. See külatüüp on kujunenud endistest aiandusühistutest ja suvilakooperatiividest.<ref name = "Reeglid" /> |
||
*''Aprūpes ciems'' (tõlkes ''teenindusküla'') |
*''Aprūpes ciems'' (tõlkes ''teenindusküla'') – kompaktse või osaliselt kompaktse hoonestusega küla, kus asuvad elanikkonda teenindavad asutused – koolid, sanatooriumid, lastekodud või vanadekodud - ja kus valdav osa elanikkonnast on vastava asutusega seotud.<ref name = "Reeglid" /> |
||
<gallery> |
<gallery> |
||
Jaunolaine.JPG|[[Jaunolaine]] kuulub tüüpi ''lielciems'' |
Jaunolaine.JPG|[[Jaunolaine]] kuulub tüüpi ''lielciems'' |
||
Redaktsioon: 25. august 2017, kell 19:09
 | Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
|
See artikkel räägib asulast; M. Night Shyamalani filmi kohta vaata artiklit Küla (film 2004) |
Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikud tegelevad valdavalt põllumajanduse, metsanduse või kalapüügiga, kuid tänapäeval käiakse külast tööl ka väljaspool.
Eri maades on kasutusel erinevad ametlikud küla definitsioonid, mis võivad sellest prototüüpsest külamõistest hälbida.
Külal võib olla ka omavalitsus.
Külad Eestis
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus[1]. Küladel pole küll otseselt autonoomiat, kuid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 58 lubab külaelanikel valida külavanema[2]. Külavanema statuudi võib kehtestada vallavolikogu.
2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli Eestis 4438 küla. Enamikus neist elas alla 100 inimese. Üle 1000 püsielanikuga külasid oli 12 ja 100–999 püsielanikuga 645. Suurima rahvaarvuga küladest asusid 6 Tallinna lähistel, 2 Tartu ja 2 Pärnu lähedal. Kõik need külad olid suuremad kui Eesti väikseimad linnad – näiteks oli Mõisakülas 825 ja Kallastel 852 elanikku.[3]
Eesti külatüübid
Talude paiknemine külas sõltub nii looduslikust omapärast kui piirkonnast.
Eestis on traditsiooniliselt olnud:
- sumbkülad valdavalt Lääne-Eestis ja saartel;
- ahelkülad ja ridakülad Kesk-Eesti voortel ja seljakutel;
- hajakülad Lõuna-Eestis;
- tänavkülad peamiselt Peipsi ääres ja mitmel pool mererannikul;
- kalurikülad
- hagukülad
Põhja-Eestis on olnud valdavad haja-sumbkülad. Eristatud on ka ringküla, tuumikküla. Eesti asustusloos räägitakse ka tütarküladest.
Külad mujal maailmas
Külad Lätis
Lätis on küla linna ja talu kõrval üks kolmest asulatüübist. Küla staatuse ja piirid määratleb seal piirkondlik omavalitsus. Küla staatuse võib anda tihedama hoonestusega piirkonnale, kus on elanikke.[4]
Lätis esinevad järgmised külatüübid:
- Lielciems (tõlkes suurküla) – kompaktse hoonestusega küla, kus on vähemalt 400 elanikku (ei pea olema püsielanikud), kool, vallavalitsus, postkontor, pood ja medpunkt. Kui osa nimetatud infrastruktuurist puudub, peab selle staatuse saamiseks asulas olema vähemalt 500 elanikku. Kui seal puuduvad kõik eelpool nimetatud asutused, peab seal olema vähemalt 600 elanikku.[5]
- Vidējciems (tõlkes keskmine küla) – kompaktse või osaliselt kompaktse hoonestusega küla, kus eelpoolmainitud infrastruktuuriobjektide olemasolu korral peab olema 40-400 elanikku, nende puudumisel aga 100-600 elanikku.[5]
- Mazciems (tõlkes väikeküla) – kompaktse või osaliselt kompaktse hoonestusega küla, kus peavad lähestikku asetsema vähemalt kolm elumaja. Tegemist on levinuima külatüübiga Läti aladel.[5]
- Skrajciems (tõlkes hajaküla) – kompaktse hoonestuseta küla, kus üksikud majapidamised asuvad eraldi, kuid piirkond on ajalooliselt olnud siiski ühenimeline. See külatüüp on enam levinud Läti idaosas.[5]
- Vasarnīcu ciems (tõlkes suvitusküla) – kompaktse hoonestusega küla, kus valdav osa elanikkonnast elab üksnes hooajaliselt. See külatüüp on kujunenud endistest aiandusühistutest ja suvilakooperatiividest.[5]
- Aprūpes ciems (tõlkes teenindusküla) – kompaktse või osaliselt kompaktse hoonestusega küla, kus asuvad elanikkonda teenindavad asutused – koolid, sanatooriumid, lastekodud või vanadekodud - ja kus valdav osa elanikkonnast on vastava asutusega seotud.[5]
-
Jaunolaine kuulub tüüpi lielciems -
Spāre küla Ģibuļi vallas kuulub tüüpi vidējciems -
Zvārtava küla Koivaliina vallas kuulub tüüpi mazciems -
Pulkarne küla Baldone vallas kuulub tüüpi skrajciems -
Misa küla Baldone vallas kuulub tüüpi vasarnīcu ciems -
Tīsi küla Lielplatone vallas kuulub tüüpi aprūpes ciems
_mui%C5%BEa_2002-06-23.jpg)
Hüljatud külad
Eri põhjustel (linnastumine, epideemiad, sõjad, näljahädad, keskkonnakatastroofid jms) tekib kõikjal maailmas külasid, kus pole ühtki elanikku. Aja jooksul võidakse mahajäetud külad uuesti asustada.
Eestis oli 2012. aasta alguses statistikaameti andmeil 102 hüljatud küla.[3]
Vaata ka
Viited
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/28751
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/782508?leiaKehtiv
- ↑ 3,0 3,1 Kadri Masing "Eestis on 102 hüljatud küla" ERR, 12.12.2012 (vaadatud 14. detsembril 2012)
- ↑ https://likumi.lv/doc.php?id=185993&from=off Administratīvo teritoriju un apdzīvoto vietu likums
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra. «Latvijas ciemi. Nosaukumi, ģeogrāfiskais izvietojums.», 2007.
Välislingid
- Kadri Masing "Eestis on 102 hüljatud küla" ERR, 12.12.2012