Tõlluste mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldasin artikli algusest malli {{pooleli}}
PResümee puudub
6. rida: 6. rida:
[[1550]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Saaremaa stiftifoogt]] [[Diedrich Behr]], kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem [[Tölsen]]ite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 [[adramaa]] suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa ''Töllist'') kutsuma.<ref name="Pihtla"/>
[[1550]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Saaremaa stiftifoogt]] [[Diedrich Behr]], kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem [[Tölsen]]ite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 [[adramaa]] suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa ''Töllist'') kutsuma.<ref name="Pihtla"/>


[[1561]]. aastal kinkis [[hertsog Magnus]] Tõlluste mõisa koos [[Kuske karjamõis]]aga oma kammerjunkrule, [[Roela mõis (Viru-Jaagupi)|Roela]] mõisnik [[Johann von Taube]]le (ka Johan Due; surnud 1609) põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks;
[[1561]]. aastal kinkis [[hertsog Magnus]] Tõlluste mõisa koos [[Kuske karjamõis]]aga oma kammerjunkrule, [[Roela mõis (Viru-Jaagupi)|Roela]] mõisnikule [[Johann von Taube]]le (ka Johan Due; surnud 1609) põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks.


[[1590]]. aastal müüs Johann von Taube Tõlluste mõisa 9000 riigitaalri eest Saaremaa maaülem [[Matthias Budde]]le (1550–1591). Kuske karjamõis aga jäi lepingu kohaselt veel kuueks aastaks Heinrich von Ungerni kasutada. Varsti pärast seda suri Mathias Budde ja mõis püsis tema järglaste käes kuni 1685 aastani, mil suri Johann Budde.
[[1590]]. aastal müüs Johann von Taube Tõlluste mõisa 9000 riigitaalri eest Saaremaa maaülemale [[Matthias Budde]]le (1550–1591). Kuske karjamõis aga jäi lepingu kohaselt veel kuueks aastaks Heinrich von Ungerni kasutada. Varsti pärast seda suri Mathias Budde ja mõis püsis tema järglaste käes kuni 1685. aastani, mil suri Johann Budde.


[[1685]]. aasta [[8. aprill]]il läks mõis enampakkumise teel [[Sandla mõis]]a omaniku maanõunik [[Johann von Vietinghoff]]i valdusse, kellele kuulus ka 1665 aastani [[Sääre mõis]],<ref>[http://www.tollustetall.ee/?id=ajalugu Tõlluste talli koduleht]</ref>, [[1704]]. aastani, mil mõis võeti võlgade tõttu võlausaldajatele.
[[1685]]. aasta [[8. aprill]]il läks mõis enampakkumise teel [[Sandla mõis]]a omaniku maanõunik [[Johann von Vietinghoff]]i valdusse, kellele kuulus 1665. aastani ka [[Sääre mõis]],<ref>[http://www.tollustetall.ee/?id=ajalugu Tõlluste talli koduleht]</ref>, [[1704]]. aastani, mil mõis võeti võlgade tõttu võlausaldajatele.


Pärast [[Põhjasõda]] [[1735]]. aastal ostis [[Otto Friedrich von Vietinghoff]] (1692–1777) enampakkumisel mõisa oma perekonnale jälle tagasi, kuid juba [[1788]]. aasta [[17. mai]]l müüs Otto Friedrich von Vietinghoff′i poeg assessor [[Lorenz Gustav von Vientinghoff]] mõisa 60 000 rubla eest [[kolleegiumiassessor]] [[Heinrich Nicolas von Güldenstubbe]]le ja osa mõisast Georg Friedrich von Saßile (1751–1810), kes oli muuhulgas ka aastail 1734–1810 [[Kasti mõis]]a omanikuks.
Pärast [[Põhjasõda]] [[1735]]. aastal ostis [[Otto Friedrich von Vietinghoff]] (1692–1777) enampakkumisel mõisa oma perekonnale tagasi, kuid juba [[1788]]. aasta [[17. mai]]l müüs Otto Friedrich von Vietinghoffi poeg assessor [[Lorenz Gustav von Vientinghoff]] mõisa 60 000 rubla eest [[kolleegiumiassessor]] [[Heinrich Nicolas von Güldenstubbe]]le ja osa mõisast Georg Friedrich von Saßile (1751–1810), kes oli aastail 1734–1810 ka [[Kasti mõis]]a omanik.


[[1789]]. aastal omandas täielikult mõisa [[assessor]] ning hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich von Saß]] (1751–1810).
[[1789]]. aastal omandas täielikult mõisa [[assessor]] ja hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich von Saß]] (1751–1810).


[[1811]]. aasta [[29. aprill]]il läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor [[Ferdinand Alexander von Saß]]ile (1794–1873), [[10. juuni]]st [[1853]] omasid von Saßid õigust kanda [[Venemaa keisririigi parun]]i tiitlit. [[1873]]. aastal läks mõisa omandiõigus parun [[Eduard von Saß]]ile (1828–), pärast seda aga parun [[Robert von Saß]].
[[1811]]. aasta [[29. aprill]]il läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor [[Ferdinand Alexander von Saß]]ile (1794–1873), [[10. juuni]]st [[1853]] omasid von Saßid õigust kanda [[Venemaa keisririigi parun]]i tiitlit. [[1873]]. aastal läks mõisa omandiõigus parun [[Eduard von Saß]]ile (1828–), seejärel aga parun [[Robert von Saß|Robert von Saßile]].


Aastatel 1904–1908 olid mõisa omanikud von [[Sengbusch|Sengbuschid]], kasutuses von Nolckeni, parun [[legaatmõis]]ana <ref name="Pihtla"/>.
Aastatel 1904–1908 olid mõisa omanikud von [[Sengbusch|Sengbuschid]], kuid mõisa kasutas parun von Nolcken [[legaatmõis]]ana <ref name="Pihtla"/>.


Aastatel 1908–1918 olid mõisa omanikud von Sengbushid, aga mõisa rentnik oli [[Wolf von Buhrmeister]].
Aastatel 1908–1918 olid mõisa omanikud von Sengbushid, aga mõisa rentnik oli [[Wolf von Buhrmeister]].


Tõlluste [[rüütlimõis]] riigistati 1919. aastal ja omanikuks sai Eesti Vabariik, kus elas viimase elanikuna parun [[Reinhold von Buxhövden]].
Tõlluste [[rüütlimõis]] riigistati 1919. aastal ja omanikuks sai Eesti Vabariik. Viimase elanikuna elas mõisas parun [[Reinhold von Buxhövden]].


==Mõisakompleks==
==Mõisakompleks==


1747. aastal valmis Vietinghoffide omandiperioodil tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref>. [[1820]]. aastal ehitati hoonet suuremaks ning see sai [[klassitsism|klassitsistliku]] väliskuju.<ref name="Mõisaportaal"/> Hoone kujutab endast pikka kõrge [[sokkel|soklikorrusega]] kirde–edelasuunalist ehitist, mille edelapoolses otsas liitub sellega puidust [[tiibhoone]]. Endise härrastemaja rookatus asendati [[1956]]. aastal [[eterniit]]katusega.<ref name="Pihtla"/>
1747. aastal valmis Vietinghoffide omandiperioodil tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref>. [[1820]]. aastal ehitati hoone suuremaks ning see sai [[klassitsism|klassitsistliku]] väliskuju.<ref name="Mõisaportaal"/> Hoone kujutab endast pikka kõrge [[sokkel|soklikorrusega]] kirde–edelasuunalist ehitist, mille edelapoolses otsas on sellega liidetud puidust [[tiibhoone]]. Endise härrastemaja rookatus asendati [[1956]]. aastal [[eterniit]]katusega.<ref name="Pihtla"/>


[[1920]]. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones [[1970. aastad|1970. aastateni]]. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel [[Pihtla kolhoos]]i puhkebaas. <ref name="Pihtla"/>
[[1920]]. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones [[1970. aastad|1970. aastateni]]. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel [[Pihtla kolhoos]]i puhkebaas. <ref name="Pihtla"/>


[[19. sajand]]i lõpus asus mõisasüdames 17 ehitist. Kaasajal on neist suuremal või vähemal määral säilinud 8. Silmapaistvamad kõrvalhooned on ait ja [[aiamaja]].<ref name="Pihtla"/>
[[19. sajand]]i lõpus asus mõisasüdames 17 ehitist. Tänapäeval on neist suuremal või vähemal määral säilinud 8. Silmapaistvamad kõrvalhooned on ait ja [[aiamaja]].<ref name="Pihtla"/>


Kahekorruseline kivist rookatusega ait ehitati [[1747]]. aastal, millele viitavad eesseinas olevad aastanumbriga kivid. Aita ilmestavad viie ümarkaarega kaaristu ja selle kohal asuv puitrinnatis.<ref name="Pihtla"/>
Kahekorruseline kivist rookatusega ait ehitati [[1747]]. aastal, millele viitavad eesseinas olevad aastanumbriga kivid. Aita ilmestavad viie ümarkaarega kaaristu ja selle kohal asuv puitrinnatis.<ref name="Pihtla"/>


Tõlluste mõis aiamaja on kahekorruseline [[mantelkorsten|mantelkorstnaga]] kivihoone. Hoone kõrge roost [[kelpkatus]] püsib massiivsetel kivist sammastel. Hoone tagaseinas on aastanumbrit [[1764]] kandev kivi, mis osutab valmimisaastale. Arhailise aiamaja tagaseinast eenduv [[dansker]] ning ülakorruse tubade kütmiseks kasutatud kerisahjud on andnud alust oletustele, et aiamaja pärineb tunduvalt varasemast ajast.<ref name="Pihtla"/>
Tõlluste mõis aiamaja on kahekorruseline [[mantelkorsten|mantelkorstnaga]] kivihoone. Hoone kõrge roost [[kelpkatus]] püsib massiivsetel kivist sammastel. Hoone tagaseinas on aastanumbrit [[1764]] kandev kivi; aasta osutab valmimisajale. Arhailise aiamaja tagaseinast eenduv [[dansker]] ning ülakorruse tubade kütmiseks kasutatud kerisahjud on andnud alust oletustele, et aiamaja pärineb tunduvalt varasemast ajast.<ref name="Pihtla"/>


==Seotus Suure Tõlluga==
==Seotus Suure Tõlluga==
48. rida: 48. rida:
*[http://www.pihtlavv.ee/index.php?154 Mõisast Pihtla valla kodulehel]
*[http://www.pihtlavv.ee/index.php?154 Mõisast Pihtla valla kodulehel]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=21047| Kultuurimälestiste riiklik register]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=21047| Kultuurimälestiste riiklik register]
*[http://majandus24.postimees.ee/2881607/vene-kosmeetikafirma-ostis-tolluste-moisa Toomas Leis müüs 2014. a. mõisa ''Natura Siberica'' Eesti tütarfirmale Eurobio Lab OÜ]
*[http://majandus24.postimees.ee/2881607/vene-kosmeetikafirma-ostis-tolluste-moisa Toomas Leis müüs 2014. aastal mõisa Natura Siberica Eesti tütarfirmale Eurobio Lab OÜ]


{{Püha kihelkond}}
{{Püha kihelkond}}

Redaktsioon: 17. august 2017, kell 15:58

Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa keeles Töllist, varem ka Adries või Arries) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal. Tänapäeval jääb kunagise mõisa territoorium Pihtla valda Saare maakonnas.

Ajalugu

Mõisa on esmakordselt mainitud 1528. aastal, mil Saare-Lääne piiskop Georg von Tiesenhausen selle Heinrich Köpkenile läänistas. Mõis asus tollal Püha kihelkonna Sandla vakuse Tagavere ametkonnas.[1]

1550. aastal sai mõisa omanikuks Saaremaa stiftifoogt Diedrich Behr, kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem Tölsenite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 adramaa suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa Töllist) kutsuma.[1]

1561. aastal kinkis hertsog Magnus Tõlluste mõisa koos Kuske karjamõisaga oma kammerjunkrule, Roela mõisnikule Johann von Taubele (ka Johan Due; surnud 1609) põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks.

1590. aastal müüs Johann von Taube Tõlluste mõisa 9000 riigitaalri eest Saaremaa maaülemale Matthias Buddele (1550–1591). Kuske karjamõis aga jäi lepingu kohaselt veel kuueks aastaks Heinrich von Ungerni kasutada. Varsti pärast seda suri Mathias Budde ja mõis püsis tema järglaste käes kuni 1685. aastani, mil suri Johann Budde.

1685. aasta 8. aprillil läks mõis enampakkumise teel Sandla mõisa omaniku maanõunik Johann von Vietinghoffi valdusse, kellele kuulus 1665. aastani ka Sääre mõis,[2], 1704. aastani, mil mõis võeti võlgade tõttu võlausaldajatele.

Pärast Põhjasõda 1735. aastal ostis Otto Friedrich von Vietinghoff (1692–1777) enampakkumisel mõisa oma perekonnale tagasi, kuid juba 1788. aasta 17. mail müüs Otto Friedrich von Vietinghoffi poeg assessor Lorenz Gustav von Vientinghoff mõisa 60 000 rubla eest kolleegiumiassessor Heinrich Nicolas von Güldenstubbele ja osa mõisast Georg Friedrich von Saßile (1751–1810), kes oli aastail 1734–1810 ka Kasti mõisa omanik.

1789. aastal omandas täielikult mõisa assessor ja hilisem Saaremaa maamarssal Georg Friedrich von Saß (1751–1810).

1811. aasta 29. aprillil läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor Ferdinand Alexander von Saßile (1794–1873), 10. juunist 1853 omasid von Saßid õigust kanda Venemaa keisririigi paruni tiitlit. 1873. aastal läks mõisa omandiõigus parun Eduard von Saßile (1828–), seejärel aga parun Robert von Saßile.

Aastatel 1904–1908 olid mõisa omanikud von Sengbuschid, kuid mõisa kasutas parun von Nolcken legaatmõisana [1].

Aastatel 1908–1918 olid mõisa omanikud von Sengbushid, aga mõisa rentnik oli Wolf von Buhrmeister.

Tõlluste rüütlimõis riigistati 1919. aastal ja omanikuks sai Eesti Vabariik. Viimase elanikuna elas mõisas parun Reinhold von Buxhövden.

Mõisakompleks

1747. aastal valmis Vietinghoffide omandiperioodil tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone[3]. 1820. aastal ehitati hoone suuremaks ning see sai klassitsistliku väliskuju.[3] Hoone kujutab endast pikka kõrge soklikorrusega kirde–edelasuunalist ehitist, mille edelapoolses otsas on sellega liidetud puidust tiibhoone. Endise härrastemaja rookatus asendati 1956. aastal eterniitkatusega.[1]

1920. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones 1970. aastateni. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel Pihtla kolhoosi puhkebaas. [1]

19. sajandi lõpus asus mõisasüdames 17 ehitist. Tänapäeval on neist suuremal või vähemal määral säilinud 8. Silmapaistvamad kõrvalhooned on ait ja aiamaja.[1]

Kahekorruseline kivist rookatusega ait ehitati 1747. aastal, millele viitavad eesseinas olevad aastanumbriga kivid. Aita ilmestavad viie ümarkaarega kaaristu ja selle kohal asuv puitrinnatis.[1]

Tõlluste mõis aiamaja on kahekorruseline mantelkorstnaga kivihoone. Hoone kõrge roost kelpkatus püsib massiivsetel kivist sammastel. Hoone tagaseinas on aastanumbrit 1764 kandev kivi; aasta osutab valmimisajale. Arhailise aiamaja tagaseinast eenduv dansker ning ülakorruse tubade kütmiseks kasutatud kerisahjud on andnud alust oletustele, et aiamaja pärineb tunduvalt varasemast ajast.[1]

Seotus Suure Tõlluga

Tõlluste mõisa nime on seostatud muistenditest tuntud Saaremaa vägilase Suure Tõlluga. On oletatud, et Tölsenid põlvnesid eesti ülikutest ja andsid ainet ka Suure Tõllu muistenditele.[1]

Kirjandus

  • F. von Buxhövden: Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer, Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung 1851, lk. 121–123

Viited

Välislingid