Noot: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| on muusika [[noodikiri|noodikirja]] märgist. Noodist kui muusika kirjalikust avaldumisvormist vaata [[Partituur]]. Diplomaatilise noodi kohta vaata [[Noot (diplomaatia)]]. Muude tähenduste kohta vaata [[Noot]].}} |
{{See artikkel| on muusika [[noodikiri|noodikirja]] märgist. Noodist kui muusika kirjalikust avaldumisvormist vaata [[Partituur]]. Diplomaatilise noodi kohta vaata [[Noot (diplomaatia)]]. Muude tähenduste kohta vaata [[Noot]].}} |
||
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2008}} |
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2008}} |
||
'''Noot''' ([[ladina keel|ladina]] ''nota'' 'tähis, märk') on [[muusika]] [[noodikiri|noodikirjas]] heli väikseima tähendust omava elemendi ülesmärkimiseks kasutatav [[märk]]. |
'''Noot''' ([[ladina keel|ladina]] ''nota'' – 'tähis, märk') on [[muusika]] [[noodikiri|noodikirjas]] heli väikseima tähendust omava elemendi ülesmärkimiseks kasutatav [[märk]]. |
||
Traditsioonilises muusika noodikirjas fikseerib noot [[helikõrgus]]e ja [[helivältus]]e. Selleks kirjutatakse noot [[noodijoonestik|noodijoonestikule]]. Noodid kirjutatakse [[noodijoon]]tele ja noodijoonte vahedesse. Noodijoonestikust väljapoole jäävate nootide märkimiseks kasutatakse [[abijoon]]i, mis kirjutatakse üksteise suhtes võrdsele kaugusele noodijoonestiku kohale või alla. |
Traditsioonilises muusika noodikirjas fikseerib noot [[helikõrgus]]e ja [[helivältus]]e. Selleks kirjutatakse noot [[noodijoonestik|noodijoonestikule]]. Noodid kirjutatakse [[noodijoon]]tele ja noodijoonte vahedesse. Noodijoonestikust väljapoole jäävate nootide märkimiseks kasutatakse [[abijoon]]i, mis kirjutatakse üksteise suhtes võrdsele kaugusele noodijoonestiku kohale või alla. |
||
| 26. rida: | 26. rida: | ||
==Noodinimetus== |
==Noodinimetus== |
||
{{vaata|heli põhinimetus}} |
{{vaata|heli põhinimetus}} |
||
'''Noodinimetused''', mis näitavad [[helikõrgus]]t on [[tähtnimetus]]ed ja [[silpnimetus]]ed: |
'''Noodinimetused''', mis näitavad [[helikõrgus]]t, on [[tähtnimetus]]ed ja [[silpnimetus]]ed: |
||
* [[c (muusika)|c]], [[do (muusika)|do]] (ut) |
* [[c (muusika)|c]], [[do (muusika)|do]] (ut) |
||
* [[d (muusika)|d]], [[re (muusika)|re]] |
* [[d (muusika)|d]], [[re (muusika)|re]] |
||
| 35. rida: | 35. rida: | ||
* [[h (muusika)|h]], [[si (muusika)|si]] (ti) |
* [[h (muusika)|h]], [[si (muusika)|si]] (ti) |
||
"Ut" on "do" varasem nimetus. Inglise keelt kõnelevates maades on [[silpnimetus]]e "si" asemel kasutusel "ti" |
"Ut" on "do" varasem nimetus. Inglise keelt kõnelevates maades on [[silpnimetus]]e "si" asemel kasutusel "ti" ja [[tähtnimetus]]e "[[h (muusika)|h]]" asemel "[[b (muusika)|b]]". |
||
==Altereerimine== |
==Altereerimine== |
||
| 43. rida: | 43. rida: | ||
==Noodi vältus== |
==Noodi vältus== |
||
{{vaata|helivältus}} |
{{vaata|helivältus}} |
||
Noodi vältused tähistavad kindlaksmääratud pikkusega helisid ja pause ainult siis, kui noodijoonestiku algusesse on kirjutatud [[tempo]] (näiteks 110 (lööki minutis), [[allegro]], [[andante]] jne). Kui tempo on määramata, võib interpreet kasutada |
Noodi vältused tähistavad kindlaksmääratud pikkusega helisid ja pause ainult siis, kui noodijoonestiku algusesse on kirjutatud [[tempo]] (näiteks 110 (lööki minutis), ''[[allegro]]'', ''[[andante]]'' jne). Kui tempo on määramata, võib interpreet kasutada enda valitud tempot ja näiteks veerandnoot võib vastavalt valitud tempole kesta liialdatud näitena kas pool tundi või 0,1 sekundit. |
||
==Pausid== |
==Pausid== |
||
Redaktsioon: 17. august 2017, kell 12:55
|
See artikkel on muusika noodikirja märgist. Noodist kui muusika kirjalikust avaldumisvormist vaata Partituur. Diplomaatilise noodi kohta vaata Noot (diplomaatia). Muude tähenduste kohta vaata Noot. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2008) |
Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli väikseima tähendust omava elemendi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Traditsioonilises muusika noodikirjas fikseerib noot helikõrguse ja helivältuse. Selleks kirjutatakse noot noodijoonestikule. Noodid kirjutatakse noodijoontele ja noodijoonte vahedesse. Noodijoonestikust väljapoole jäävate nootide märkimiseks kasutatakse abijooni, mis kirjutatakse üksteise suhtes võrdsele kaugusele noodijoonestiku kohale või alla.
Noot tähistab kindlaksmääratud kõrgusega helisid ainult siis, kui noodijoonestiku algusse on kirjutatud noodivõti (näiteks viiulivõti, bassivõti jne).
Traditsioonilises muusika noodikirjas koosneb noot noodipeast, mis noodijoonestikul märgib heli kõrgust, noodivarrest ja noodilipust. Noodipea, noodivars ja noodilipp näitavad ühtlasi noteeritud heli noodi vältust. Täisnoodil puudub noodivars. Pool- ja veerandnoodil puudub noodilipp.
Noodipea
Seest tühi või täis ovaal, mis asub noodijoonestikul, märgib kõrgust ja kestust (seest täis, seest tühi, mõlemad punktiga).
Noodivars
Joon, mis tõmmatakse noodipea paremale küljele. Noodivarre pikkus on umbes 2 1/2 kuni 3 noodijoonte vahet ehk antud noodist oktaav alla või üles. Kolmandast noodijoonest kõrgemal asuvatel nootidel märgitakse noodivars alla ja noodipeast vasakule.
Kui noodijoonestikule on kirjutatud kahehäälne muusikapala, kirjutatakse ülemise hääle varred üles ja alumise hääle varred alla.
Noodilipp
Kirjutatakse noodivarrest paremale (kui noodivars suundub alla, siis vasakule).
Kõrvuti asuvate nootide lipud ühendatakse tavaliselt noodivarsi siduvaks jooneks. Näiteks 
= 
Noodinimetus
Pikemalt artiklis heli põhinimetus
Noodinimetused, mis näitavad helikõrgust, on tähtnimetused ja silpnimetused:
"Ut" on "do" varasem nimetus. Inglise keelt kõnelevates maades on silpnimetuse "si" asemel kasutusel "ti" ja tähtnimetuse "h" asemel "b".
Altereerimine
- Pikemalt artiklis altereerimine
Nooti kõrgendatakse või madaldatakse altereerimise teel.
Noodi vältus
- Pikemalt artiklis helivältus
Noodi vältused tähistavad kindlaksmääratud pikkusega helisid ja pause ainult siis, kui noodijoonestiku algusesse on kirjutatud tempo (näiteks 110 (lööki minutis), allegro, andante jne). Kui tempo on määramata, võib interpreet kasutada enda valitud tempot ja näiteks veerandnoot võib vastavalt valitud tempole kesta liialdatud näitena kas pool tundi või 0,1 sekundit.
Pausid
Noodivältustele vastavad noodikirjas samade vältustega pausid.
Vaata ka
- Intervall
- Heli vältus
- Rütm
- Meetrum
- Löök
- Paus
- Punkt
- Rütmisilbid
- Noodikiri
- Relatiivne noodisüsteem
- Sidekaar
- Takt
- Taktimõõt
- Taktilöömine
- Triool
- Fermaat
Kirjandus
- Elga Ainsalu "Muusika põhiõpetus", kirjastus Valgus, 1968
| Noodijoonestik |  | |
|---|---|---|
| Noot |
Alteratsioonimärk (Bemoll · Bekarr · Diees) · Punkt · Eellöök · Helivältus (Sidekaar · Noodipea · Noodivars) · Oktav · Helikõrgus · Paus · Pooltoon
| |
| Artikulatsioon | ||
| Muusikaline arendus | ||
| Seotud artiklid | ||
| Partituur | ||
| Noodivõti | ||