Iiri näljahäda: erinevus redaktsioonide vahel
Vikipeedias on ruumi küllaga, ei pea nii reduktsionistlikud olema... |
|||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[Kartul|kartuli]] iirlaste rahvuslikult toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt ainuüksi sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar|Suurbritanniasse]] kui ka sealtkaudu või otse [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus kirstulaevadeks, kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta. |
Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[Kartul|kartuli]] iirlaste rahvuslikult toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt ainuüksi sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar|Suurbritanniasse]] kui ka sealtkaudu või otse [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus kirstulaevadeks, kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta. |
||
[[Iirimaa]] kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes 25%. Suhted Briti krooniga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. See olukord oli usuliselt [[Katoliiklus|katoliikliku]] Iirimaa iseseisvumiseni viinud keeruliste sündmuste üks ajendeid. |
[[Iirimaa]] kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes 25%. Suhted Briti krooniga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. See olukord oli erinevalt [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigist]] usuliselt [[Katoliiklus|katoliikliku]] Iirimaa iseseisvumiseni viinud keeruliste sündmuste üks ajendeid. |
||
[[Kategooria:Iirimaa ajalugu]] |
[[Kategooria:Iirimaa ajalugu]] |
||
Redaktsioon: 14. august 2017, kell 21:41
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2017) |
Iiri näljahäda ehk Suur näljahäda (iiri keeles an Gorta Mór, inglise keeles the Great Hunger) oli suure hulgalise nälgimise, haiguste, ikalduse ja massilise väljarände periood Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuulunud Iirimaal aastatel 1845–1852.
Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas kartulimädanik täielikult kartuli iirlaste rahvuslikult toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt ainuüksi sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus Suurbritanniasse kui ka sealtkaudu või otse Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus kirstulaevadeks, kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta.
Iirimaa kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes 25%. Suhted Briti krooniga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. See olukord oli erinevalt Ühendkuningriigist usuliselt katoliikliku Iirimaa iseseisvumiseni viinud keeruliste sündmuste üks ajendeid.