Hawaii saared: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 14. august 2017, kell 12:20

Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi.

Saared moodustavad pika loode-kagusuunalise saarteaheliku. Nende kogupindala on 16 000 km².

Kaheksa suuremat saart on:

Geoloogiline ehitus

Kõik Hawaii saared peale korallrahude on vulkaanilise tekkega. Vulkaaniliselt aktiivne on kagupoolne ots. Ülejäänud saared on ookeanilise maakoore loode suunas liikumise tõttu kuuma täpi kohalt ära nihkunud. Seetõttu nende saarte pindala ja kõrgus merepinnast enam ei kasva, vaid kahaneb jahtumise ja erosioonu. Lõpuks vajuvad saared vee alla. Hawaiist kagusse tekib uus vulkaaniline saar.

Hawaii saarte kilpvulkaanid on Maa suurimad vulkaanid. Suurim neist, Mauna Kea, ulatub 4205 m üle merepinna ning 5400 m allapoole merepinda, nii et selle kogukõrgus ületab 9000 m. See on kogukõrguselt suurim mägi Maal. Pisut madalam Mauna Loa on suurima ruumalaga vulkaan Maal. Ta on nii raske, et ta kogu Vaikse ookeani laama mõõdetavalt deformeerib.

Suurimal saarel Hawaiil on veel tegevad Mauna Loa ja Kīlauea, viimane tegutseb alates 1983. aastast lakkamatult. Mauna Loast kirdes olevatele aladele, sealhulgas ka teedele ja majadele, tungib aeg-ajalt laava. Tegevateks peetakse ka ajaloolisel ajal pursanud vulkaane Hualālaid (Hawaii saarel) ja Haleakalād (Maui saarel).

28 km Kīlaueast kagus vee all on Hawaii vulkaaniahela noorim vulkaan Lōʻihi.

Pinnamood

Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207 m kõrgune Mauna Kea.

Loomad

Hawaiil elavate lindude arvukuse vähenemist kiirendab malaaria, mis pärineb 19. sajandil Hawaii saartele koos vaalaküttidega saabunud sääskedelt. Linnud nakatusid malaariasse, kuna neil ei olnud selle vastast immuunsust. Hawaiil elab 42 ainult seal levivat linnuliiki, millest kolmveerand kuulub ohustatud liikide hulka. Ameerika linnukaitse ühingu sõnul on Hawaii lindude väljasuremise ülemaailmne "pealinn".^[1]

Hawaii saared kunstis

Kuulsat kirjanikku Mark Twaini lummas Hawaii loodus sedavõrd, et ta võrdles neid saari maailma kõige hiilgavama laevastikuga, mis eales kusagil ookeanis ankrusse on heitnud.

Hawaii saarte lähedal on filmitud "Veemaailm" peaosas Kevin Costneriga.

Viited

↑ How the DNA Revolution Is Changing Us, vaadatud 4. septembril 2016.

Kirjandus

Miloslav Stingl, "Hurmav Havai" (Očarovaná Havaj). Tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar; kujundanud Jüri Kaarma. Sari Maailm ja mõnda, Eesti Raamat, Tallinn 1986, 304 lk
Manu Aluli Meyer, "Havai põlisrahva epistemoloogia. Kuidas koguda jõudu ja panna vastu". Inglise keelest tõlkinud Mari-Ann Mändoja; saateks: Ain Kaalep – Akadeemia 2005, nr 9, lk 2010–25

Välislingid

Igor Tuuling: "Hawaii saarestik". Loodus, 04/2003
"Eestlane Hawaiil". Reisijutud.com, 11/2003

[1] How the DNA Revolution Is Changing Us, vaadatud 4. septembril 2016.

[1]

@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 Hawaii saarte [[kilpvulkaan]]id on Maa suurimad [[vulkaan]]id.   Suurim neist, [[Mauna Kea]], ulatub 4205 m üle merepinna ning 5400 m allapoole merepinda, nii et selle kogukõrgus ületab 9000 m. See on kogukõrguselt suurim mägi Maal.  Pisut madalam [[Mauna Loa]] on suurima ruumalaga vulkaan Maal. Ta on nii raske, et ta kogu [[Vaikse ookeani laam]]a mõõdetavalt deformeerib.
-[[Pilt:Wasserfall auf Kauai.jpg|mini|hochkant|Juga [[Kauaʻi]] saare põhjaosas]]
+[[Pilt:Wasserfall auf Kauai.jpg|pisi|Juga [[Kauaʻi]] saare põhjaosas]]
 Suurimal saarel [[Hawaii saar|Hawaii]]l on veel [[tegevvulkaan|tegevad]] Mauna Loa ja [[Kīlauea]], viimane tegutseb alates 1983. aastast lakkamatult. Mauna Loast kirdes olevatele aladele, sealhulgas ka teedele ja majadele, tungib aeg-ajalt laava. Tegevateks peetakse ka ajaloolisel ajal pursanud vulkaane [[Hualālai]]d (Hawaii saarel) ja [[Haleakalā]]d (Maui saarel).