Mesindus: erinevus redaktsioonide vahel
P parandasin skripti abil kriipsud |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
[[Taru|Mesitarude]] kogumit nimetatakse [[mesila]]ks. |
[[Taru|Mesitarude]] kogumit nimetatakse [[mesila]]ks. |
||
Eesti [[Mesinik|mesinikud]] on koondunud [[Eesti Mesinike Liit]]u. Liidu hinnangul on Eestis umbes 40 000 [[mesilaspere]]t, neist oli 15. maiks 2011 PRIA-s registreeritud aga vaid 6654. 2010. aastal registreeriti tähtajaliselt 6943 mesilasperet ning hilinemisega talveks kokku umbes 13 000 peret. <ref name="põrandaalune">Ain Lember [http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=62&artid=26964&sec=13 "Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune"] Saarte Hääl, 10. august 2011 (vaadatud 15. augustil 2011)</ref> |
Eesti [[Mesinik|mesinikud]] on koondunud Eesti Kutseliste Mesinike Ühingusse (EKMÜ) ja [[Eesti Mesinike Liit]]u . Liidu hinnangul on Eestis umbes 40 000 [[mesilaspere]]t, neist oli 15. maiks 2011 PRIA-s registreeritud aga vaid 6654. 2010. aastal registreeriti tähtajaliselt 6943 mesilasperet ning hilinemisega talveks kokku umbes 13 000 peret. <ref name="põrandaalune">Ain Lember [http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=62&artid=26964&sec=13 "Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune"] Saarte Hääl, 10. august 2011 (vaadatud 15. augustil 2011)</ref> |
||
== Mesinduse ajalugu == |
== Mesinduse ajalugu == |
||
Redaktsioon: 13. august 2017, kell 23:58
Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.
Mesindussaadused on: mesi, taruvaik, õietolm, suir, mesilasmürk ja mesilasvaha.
Mesindus on vanimaid loomakasvatusharusid.
Mesitarude kogumit nimetatakse mesilaks.
Eesti mesinikud on koondunud Eesti Kutseliste Mesinike Ühingusse (EKMÜ) ja Eesti Mesinike Liitu . Liidu hinnangul on Eestis umbes 40 000 mesilasperet, neist oli 15. maiks 2011 PRIA-s registreeritud aga vaid 6654. 2010. aastal registreeriti tähtajaliselt 6943 mesilasperet ning hilinemisega talveks kokku umbes 13 000 peret. [1]
Mesinduse ajalugu
Ajalooliselt eristub kolm mee hankimise viisi – meejaht, metsmesindus ja tarumesindus.
Meejaht
Pikemalt artiklis Meejaht
Meejahiks nimetatakse vanimat mee hankimise viisi, mille puhul mett otsitakse õõnsates puudes, kaljulõhedes jm looduses leiduvatest mesilaspesadest. Kärjed võetakse kaasa, pesa ei pruugi taastuda.
Metsmesindus
- Pikemalt artiklis Metsmesindus
Metsmesinduse puhul kasutatakse kasvavaid puid, mille puuõõnsus on suuremaks uuristatud või tehislik. Puud võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Selliseid puid on kutsutud mesipuudeks või tarupuudeks. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu peremärgiga.
Metsmesindus kadus kasutuselt valdavalt 19. sajandil. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka 20. sajandil. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija Ferdinand Linnus avastas kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920. aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarumände on leidunud Kaika ja Ähijärve külades veel 20. sajandi teisel poolel.
Tarumesindus
Kaasaegne mesindus sai alguse 19. sajandil, kui leiutati raamidega tarud.
Viited
- ↑ Ain Lember "Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune" Saarte Hääl, 10. august 2011 (vaadatud 15. augustil 2011)
Kirjandus
- Tiina Tammet. "Eesti meeraamat", Forma Media AS, 2007, ISBN 978-9985-9830-2-7
Vaata ka
- Mesinduse mõisteid
- Mesi
- Mesilane
- Mesilaspere
- Mesilassülem
- Mesilaste haigused
- Mesilaste kahjurid
- Mesinik
- Meetaimed
- Taru
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mesindus |
- Eestikeelne mesinduse leht
- Venekeelne mesinduse leht
- Ain Lember "Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune" Saarte Hääl, 10. august 2011
- Ain Lember "Saaremaal on tänavu keskmine meeaasta" Saarte Hääl, 27. juuli 2011
- Käsiraamat Kuidas mesilasi pidada 1897. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR.