Raamatukogundus: erinevus redaktsioonide vahel
| 30. rida: | 30. rida: | ||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
* |
*[[arhiiv]] ja [[arhiivindus]] |
||
*[[infoteadus]] |
|||
| ⚫ | |||
*[[lasteraamatukogundus]] |
|||
*[[Raamatukogu]] |
|||
*[[raamatukogu]] |
|||
*[[ |
*[[raamatukogude ajalugu]] |
||
*[[Infoteadus]] |
|||
*[[raamatukoguhoidja]] |
|||
*[[Lasteraamatukogundus]] |
|||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Raamatukogundus| ]] |
[[Kategooria:Raamatukogundus| ]] |
||
Redaktsioon: 10. august 2017, kell 09:01
Raamatukogundus (librarianship) on raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond.[1]
Raamatukogundust ja raamatukogusid uurib raamatukoguteadus (library science).
Probleeme tänapäeva raamatukogunduses
Põhilised küsimused, millega tegeletakse tänapäeva raamatukogunduses on järgmised:
- majanduslikud probleemid;
- ruumiprobleemid;
- raamatukoguhoidjate ja infotöötajate haridus;
- kutseoskusnõuded;
- raamatukogude personaliliigitus ja palgagrupid;
- digitaalraamatukogu
Raamatukogundusharidus
Raamatukogundust on Eestis võimalik õppida kahes kõrgkoolis: rakenduslikku kõrgharidust on võimalik omandada Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja akadeemilist kõrgharidust Tallinna Ülikoolis. 2013. aastal kolis infokorralduse osakond (info- ja dokumendihalduse eriala ja raamatukogunduse eriala) Viljandi Kultuuriakadeemiast Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituuti.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala valmistab ette laialdaste teadmistega raamatukogu- ja infotöötajaid, kes on võimelised töötama eri tüüpi raamatukogudes ja infoasutustes. Õppekavad sisaldavad erialaaineid, mis annavad teadmisi ja oskusi nii traditsiooniliseks kui ka kaasaegseks infotööks (teabe kogumine, töötlemine, korraldamine ja kättesaadavaks tegemine nii tavakujul kui e-keskkonnas). Üldained aitavad kaasa laiema humanitaar- ja sotsiaalteaduste alase hariduse omandamisele ning praktikad on õpitu järeleproovimiseks ja kinnitamiseks.[2] Ettevalmistamisel on magistriõpe.
Tallinna Ülikooli infoteaduste eriala bakalaureuse õppekava üldeesmärgid on:
- luua võimalused baasteadmiste ja oskuste omandamiseks teabeteeninduse korraldamise ja juhtimise, andmekogude koostamise ja kasutamise ning infootsingu alal;
- toetada põhiliste oskuste ja suutlikkuse kujunemist töötamiseks erinevates dokumentaalse info kogudes (raamatukogud, arhiivid, infotalitused, muuseumid jne) ning muudes infoteaduste alaseid teadmisi eeldavates valdkondades;
- luua eeldused õpingute jätkamiseks magistriõppes.[3]
Tallinna Ülikoolis on võimalik õppida kõigil haridustasemetel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.
Mõlemas koolis pakutakse kursusi erialaseks täiendkoolituseks.