Johannes Semper: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
111. rida: | 111. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Semper, Johannes}} |
{{JÄRJESTA:Semper, Johannes}} |
||
[[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] |
[[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] |
||
[[Kategooria:Eesti esseistid]] |
|||
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]] |
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]] |
||
[[Kategooria:Eesti luuletajad]] |
[[Kategooria:Eesti luuletajad]] |
Redaktsioon: 6. august 2017, kell 20:28
See artikkel räägib kirjanikust; agronoomi kohta vaata artiklit Johannes Albert Semper |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Johannes Semper (22. märts 1892 Pahuvere küla, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik.
Elukäik
Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres.
- 1901-1905 Heine eraprogümnaasium Viljandis
- 1905–1910 Pärnu gümnaasium
- 1910–1914 õpingud Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal
- 1915–1916 Riia Polütehniline Instituut arhitektuuri alal
- 1916–1917 Moskva sõjakool
- 1921–1925 Berliini ülikool
- 1926–1927 elas Pariisis
- 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “André Gide’i stiili struktuur".
1914. aastal peale Esimese maailmasõja algust mobiliseeriti ning lõpetas Moskvas lipnikukooli, 1917. aastal liitus 1. Eesti Polguga ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. Ta oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Keskkomitee liige ning 1919-1920 Asutava Kogu liige.
Vabadussõjas teenis Suurtükiväe Tagavara Divisjonis, ülendati 12. veebruaril 1920. aastal Sõjavägede Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor Laidoneri käsuga Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist 1919. aastal.
1930. aastatel töötas Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli "Loomingu" toimetajaks (1930–1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928–1940). Johannes Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas "Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati "Noor-Eesti" väljaandeis (1911). Osales ka aktiivselt "Tarapita" tegevuses.
1940. aastal liitus ta Eestimaa Kommunistliku Parteiga ja kuulus ka Johannes Varese valitsusse haridusministri ametikohal. Oli üks aktiivsemaid kirjanike kaasajaid nõukogude võimuga koostöötegijate sekka. Hariduse rahvakomissarina algatas augustis 1940 nn. kahjulike raamatute nimekirjade koostamist, luues selleks spetsiaalse komsjoni.
Semper kirjutas 1944. aastal sõnad Eesti NSV hümnile, mille meloodia autor oli Gustav Ernesaks.
Oli aastail 1940-1948 Eesti NSV Hariduse Rahvakomissar ja minister, aastail 1941-1948 Eesti NSV Kunstide Valitsuse (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, aastail 1946-1950 Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees.
Kirjutas ENSV ajal ka teisi teoseid, aga langes 1950. aastal EKP Keskkomitee 8. pleenumi otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Hiljem tema maine suures osas taastati ning alates 1962. aastast alustati tema kogutud teoste (12 köidet) väljaandmist.
1965 kirjutatud mälestustes möönab, et 1940. aasta riigipööre oli juriidiliselt ebaseaduslik, kuid õigustab seda väidetava rahva tahtega.
Looming
- "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919)
- "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921)
- "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922)
- "Hiina kett" (novellikogu,1918)
- "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927)
- "Armukadedus" (romaan, 1933)
Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm, (nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teed", 1927). Johannes Semperi “Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante Alighieri “Uus elu" (1924) ja Victor Hugo “Jumalaema kirik Pariisis" (1924) eestindusi.
Kogutud teosed 12 köites
Aastatel 1962–78 avaldas Eesti Riiklik Kirjastus (hiljem Eesti Raamat) Johannes Semperi teosed 12 köites:
- I (1962) Luuletused
- II (1963) Romaan „Kivi kivi peale“
- III (1964) Romaan „Armukadedus“, novellid „Õed“ ja „Umbrohi“
- IV (1965) Romaan „Punased nelgid“
- V (1966) Reisikirjad
- VI (1967) Novellid ja näidendid
- VII (1969) Mõtterännakuid (artikleid ja esseid) I
- VIII (1971) Mõtterännakuid II
- IX (1977) Mõtterännakuid III. Koostanud ja järelsõna „Johannes Semperi osast eesti kirjandusliku mõtte arengus“: Erna Siirak
- X (1975) Luulerännakuid (luuletõlkeid) I. Koostanud Nigol Andresen
- XI (1976) Luulerännakuid II. Koostanud Nigol Andresen
- XII (1978) Mälestused. Koostanud ja järelsõna „Johannes Semper kui memuarist“: Erna Siirak
Isiklikku
Johannes Semper abiellus 1920. aastal Aurora Adamsoniga. Lilian Semper oli nende tütar.
Tunnustused
- Riigivanema kirjandusauhind romaani Armukadedus eest, 1935
- Riigivanema kirjandusauhind luulekogu Tuuleratas eest, 1937
- Valgetähe V klassi teenetemärk, 1940
- Eesti NSV teeneline kirjanik, 1945
- Nõukogude Eesti preemia, 1947
- Lenini orden, 1962
- Eesti NSV rahvakirjanik, 1964
- Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia, 1973
Mälestuse jäädvustamine
Johannes Semperi nime on kandnud Tartu 8. Keskkool.
Kirjandus tema kohta
- "Johannes Semper elus ja kirjanduses". Kogumik. Koostanud Ilmar Sikemäe. Eesti Raamat, Tallinn 1967
- Erna Siirak, "Johannes Semper". Sari Eesti kirjamehi. Eesti Raamat, Tallinn 1969
- Sirje Olesk, "Ühe kohanemise lugu: Johannes Semper" – artiklikogumikus "Tõdede vankuval müüril", Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2002, lk. 89–101
- Tanel Lepsoo, "Intellektuaal muutuvas ajas: Sartre'i ja Semperi peale mõeldes" – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2002, Tartu 2004, lk. 9–21
- Václav Jonáš, "Na besedě s estonským spisovatelem J. Ch. Semperem" – Jiskra 1957, 93, lk. 5.
Artiklid
- Sümbolism ja Saksa romantism., Noor-Eesti ajakiri nr. 1910-1911
- Noor-Eesti ja kunst, „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″, 1918
- Läbilõige praegusest Saksamaa vaimuelust., Kirjandus-kunst-teadus 1921, nr. 24,25,26
- Kasimir Edschmid., Looming 1923, nr. 7
- Esteetika ja kunstiteaduse kongressilt, Looming 1924, nr. 9
- Paul Morand., Looming 1924, nr. 10
- Maurice Barrés., Looming 1925, nr. 2
- Itaalia uuemast kirjandusest., Looming 1925, nr. 5
- Romain Rolland’i puhul, Looming 1926, nr. 3
- Meie kirjanduse teed., Looming 1926, nr. 7
- Mõttesuundi tänapäeva prantsuse kirjanduses., Looming 1927, nr. 4
- Elulähedusest ja vaimulähedusest., Looming 1931, nr. 4
- Montaigne, Looming 1933, nr. 3
- Anna de Noailles, Looming 1933, nr. 5
- Prantsuse vaimulaad, Looming 1933, nr. 8
- Kilde Gustav Suitsu puhul, Looming 1933, nr. 9
- Andrei Belõi, Looming 1934, nr. 3
- André Malraux, Looming 1934, nr. 5
- Reaalsus ja illusioon, Looming 1934, nr. 9
- Mõttekilde K. A. Hindrey puhul, Looming 1935, nr. 6
- Pilk argentiina kirjandusse, Looming 1937, nr. 8
- Kultuuri päevaküsimusi, Eesti Üliõpilaste Seltsi album nr. 11, 1940
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Johannes Semper |
- Johannes Semper Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Asutava Kogu liikmed
- Eesti esseistid
- Eesti kirjanikud
- Eesti luuletajad
- Eesti kommunistid
- Eesti NSV Ülemnõukogu liikmed
- Eesti haridusministrid
- Vabadussõja veteranid
- Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed
- Eesti NSV teenelised kirjanikud
- Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid
- Eesti NSV rahvakirjanikud
- Metsakalmistule maetud
- Sündinud 1892
- Surnud 1970