Smarhoń: erinevus redaktsioonide vahel
TohaomgBot (arutelu | kaastöö) P Replaced raster image with an image of format SVG. |
|||
7. rida: | 7. rida: | ||
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Smarhoń, Belarus.svg|100px]] |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Smarhoń, Belarus.svg|100px]] |
||
| lipu_link = [[Smarhońi lipp]] |
| lipu_link = [[Smarhońi lipp]] |
||
| vapi_pilt = [[Pilt:Coat of Arms of Smarhoń, Belarus. |
| vapi_pilt = [[Pilt:Coat of Arms of Smarhoń, Belarus.svg|100px]] |
||
| vapi_link = [[Smarhońi vapp]] |
| vapi_link = [[Smarhońi vapp]] |
||
| pindala = |
| pindala = |
Redaktsioon: 31. juuli 2017, kell 23:06
Smarhoń | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
[ Smarhonj ] | |||||
| |||||
Pindala | 21,5 km² | ||||
Elanikke | 36 200 (2010) | ||||
| |||||
Koordinaadid | 54° 29′ N, 26° 24′ E | ||||
Smarhoń (transkribeerituna Smargon) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Smarhońi rajooni halduskeskus. Leedu keeles Smurgainys, poola keeles Smorgonie, jidiši keeles סמאָרגאָן. Linna läbib raudteeliin Maładziečna-Vilnius.
Linna nime päritolu kohta on mitu varianti. Ühe kohaselt pärineb see balti keeltest, kus tähendas ligikaudu sadulseppa, selli. Teine versioon seostab seda balti päritolu sõnaga smurgo, mis tähendas räpakat rahvast. Kolmas versioon seostab linna nime sõnadega morgen ja гоні (adramaa), nimelt olevat piirkonna esimesed omanikud sealsetele talunikele jätnud harimiseks ainult ühe morgeni suuruse lapi adra kohta.
Linna piirides on 6 keskkooli, kultuurimaja ja 6 raamatukogu. Tööstusettevõtetest on Smarhońis masinaehitus, toiduainetetööstus, kergetööstus, toodetakse ehitusmaterjale ja optilisi seadmeid.
Linna suurimaks vaatamisväärsuseks on renessansiajastul ehitatud endine kalvinistide Smarhońi Püha Miikaeli kirik, mis kuulub nüüd katoliiklastele. Huvi võib pakkuda ka õigeusu kirik.
Ajalugu
Smarhońi mainitakse esimest korda aastal 1503, mil asula kuulus Zenowiczitele. Toona ehitati sinna puust katoliku kirik, mille asemele püstitati aastal 1552 Smarhońi Püha Miikaeli kirik. Aastal 1590 oli Smarhoń alev, kus toodeti paberit, seal asusid ka kool ja haigla.
Aastal 1628 oli alev juba Radziwillide valduses. Uued omanikud rajasid asulasse nn Smarhońi akadeemia. Tegemist oli asutusega, kus dresseeriti karusid. Akadeemia tegutses XIX sajandi alguseni ja selle tegevus on jätnud jälje asula vapi näol.
XVII sajandist teatakse Smarhońi ka nahatööstuse keskusena. Alevi asukad olid põhiliselt juudid. Aastast 1788 on teada, et alevis peeti kolm korda aastas laata.
Aastal 1795 läks alev kolmandal Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Aastast 1805 kuulus Smarhoń Ogińskitele, aga aastast 1842 oli kohaliku riigimõisa alluvuses. Aastal 1873 avati asulat läbiv raudtee. Linnaõigused sai Smarhoń aastal 1904.
Nime "Smarhoń" või "Smarhońi akadeemia" kandis aastail 1867–1869 Peterburis tegutsenud terroristlik rühmitus. Selle liikmed olid valdavalt valgevenelased, kes pärinesid Smarhońi linnast ja selle ümbruskonnast.
Aastast 1921 oli Smarhoń Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Teises maailmasõjas tapeti peaaegu kõik asula juutidest elanikud.
Pilte
-
Smarhońi täitevkomitee hoone
-
Smarhońi õigeusu kirik
-
Püha Miikaeli kirik
-
Smarhońi katoliku kirik seestvaates
Tuntud elanikke
- Raścisłaŭ Łapicki – valgevene metsavend
- Peter Blume – ameerika kunstnik ja skulptor
- William S. Schwartz – ameerika kunstnik
- Leanid Koviel – valgevene jalgpallur
- Uładzimier Niaklajeŭ – valgevene poeet
- Jakov Taits – nõukogude lastekirjanik
- Abraham Sutzkever – juudi poeet
- Moyshe Kulbak – juudi kirjanik
- Abraham Isaac Kook – juudi rabi
- Moshe Koussevitzky – ameerika dirigent
- Ida Mett – vene anarhist
- Karol Dominik Przezdziecki – poola vabadusvõitleja
- David Raziel – juudi terrorist
- Esther Raziel-Naor – iisraeli poliitik
- Shalom Levin – iisraeli poliitik
- Abba Gordin – juudi poeet
- Paweł Szulkin – poola füüsik