Kristjan Teder: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 29. rida: | 29. rida: | ||
1938. aastal oli ta taas Pariisis, kuid tuli pärast linna okupeerimist tagasi kodumaale<ref>Tema sõber Karl Pärsimägi jäi Pariisi ning hukati natside koonduslaagris.</ref>. Läheneva sõja oludes ei õnnestunud tal enam vabakutselise kunstnikuna end ära elatada, mistõttu rentis ta Tartu äärelinnas [[Ropka|Ropkas]] aianduskrundi ning asus õppima [[Tartu aiandus-mesindus ja linnukasvatuse täiendkool|Tartu aiandus-mesindus ja linnukasvatuse täiendkooli]]. |
1938. aastal oli ta taas Pariisis, kuid tuli pärast linna okupeerimist tagasi kodumaale<ref>Tema sõber Karl Pärsimägi jäi Pariisi ning hukati natside koonduslaagris.</ref>. Läheneva sõja oludes ei õnnestunud tal enam vabakutselise kunstnikuna end ära elatada, mistõttu rentis ta Tartu äärelinnas [[Ropka|Ropkas]] aianduskrundi ning asus õppima [[Tartu aiandus-mesindus ja linnukasvatuse täiendkool|Tartu aiandus-mesindus ja linnukasvatuse täiendkooli]]. |
||
1940 valiti ta [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] laborandiks. Aastatel |
1940 valiti ta [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] laborandiks. Aastatel 1946–1950 töötas [[Kunstifond|Kunstifondi]] Tartu osakonnas ning [[Tartu Kunstimuuseum|Tartu Kunstimuuseumis]]. Järgmised kaks aastat oli [[Rõngu|Rõngus]] mesinik ning siis [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemias]] aianduskateedri laborant. Pärast Stalini surma algas Kristjan Tedre kirjavahetus Rootsis elavate sõprade [[Bernard Kangro]] ja [[Armin Tuulse|Armin Tuulsega]]<ref name=":0" />. 1955. aastast kuni oma surmani 1960. aastal tegutses Kristjan Teder nii kunstniku kui aednikuna. |
||
==Looming== |
==Looming== |
||
Viljeles peamiselt lillemaali, vähemal määral ka maastiku-, portree- ja olustikumaali. 1930 |
Viljeles peamiselt lillemaali, vähemal määral ka maastiku-, portree- ja olustikumaali. 1930. aastate keskpaigani valitses Tederi loomingus tugevalt vormi rõhutav ja tumedates toonides [[uusasjalikkus|uusasjalik]] laad. |
||
Tederi loomingut on tugevalt mõjutanud tema aedniku amet – |
Tederi loomingut on tugevalt mõjutanud tema aedniku amet – näeme ta maalidel sageli õitsvat viljapuuaeda ja omakasvatatud lillesülemeid<ref name="Kõiv, 2001">[http://www.tartmus.ee/et/naitused/teder.html Reeli Kõiv, Kristjan Teder 100, 17.10.2001 - 03.11.2001]</ref>. 1930ndate keskel muutub kunstniku maalijakäekiri [[impressionism]]ilähedaseks ja õhuliseks, [[koloriit]] valgus- ja värviküllaseks<ref name="Kõiv, 2001" />. Tederi kaasaegsete kunstnike seas on raske leida teist meistrit, kes laseks oma töödes värvidel nii jõuliselt kõlada<ref name="Kõiv, 2001" />. |
||
Osales näitustel alates [[1922]]. aasta kunstiühing [[Pallas|Pallase]] näitusest. [[1927]]. aastast esines kunstnik regulaarselt näitustel nii Eestis kui välismaal. Pariisis viibides oli tal kaks |
Osales näitustel alates [[1922]]. aasta kunstiühing [[Pallas|Pallase]] näitusest. [[1927]]. aastast esines kunstnik regulaarselt näitustel nii Eestis kui välismaal. Pariisis viibides oli tal kaks isikunäitust, 1927–1928 eksponeeriti tema töid Euroopa kunsti rändnäitusel Kagu- ja Ida-Aasias.<ref>Lilledemaalija Kristjan Teder 100. Eesti Päevaleht (Stockholmis), 26.06.2001</ref> 1928 korraldas Teder enda, [[Adamson-Eric|Adamson-Ericu]], Eduard Wiiralti ja Anton Starkopfi teoste näitused [[Oslo|Oslos]], Tallinnas ja Pärnus<ref name=":0" />. 1930 korraldas koos [[Adamson-Eric]]uga ühisnäituse. Aastatel 1939 ja 1940 võttis osa Kuue kunstniku näitustest Tallinnas ja Tartus<ref>V. Erm, Maalikunstnik Kristjan Teder 45-aastane, [[Sirp ja Vasar]], 5.07.1946</ref>. |
||
Kuulus alates [[1927]]. aastast [[EKKKÜ]]-sse ning [[1945]]. aastast [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Aastatel |
Kuulus alates [[1927]]. aastast [[EKKKÜ]]-sse ning [[1945]]. aastast [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Aastatel 1950–1955 oli ta Kunstnike Liidust välja heidetud. Viljakateks kujunesid loomingulised reisid [[Kaukaasia|Kaukaasiasse]], [[Krimm|Krimmi]] ja [[Koola poolsaar|Koola poolsaarele]]<ref name=":0" />. |
||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
Redaktsioon: 29. juuli 2017, kell 16:25
| Kristjan Teder | |
|---|---|
| Sündinud |
30. juuni 1901 Priipalu, Tartumaa |
| Surnud |
2. aprill 1960 Tartu |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Pallases |
| Tegevusala | maalikunstnik |
Kristjan Teder (30. juuni 1901 Priipalu, Tartumaa – 2. aprill 1960 Tartu) oli eesti maalikunstnik.
Elukäik
Kristjan Teder sündis Kuigatsi (praeguses Õru) vallas kooliõpetaja perekonnas. Alghariduse omandas Priipalu koolis. Pärast Otepää progümnaasiumi lõpetamist, õppis aastatel 1917–1922 Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja samaaegselt ka 1919–1925 aastatel Pallases Konrad Mäe juures. Võttis osa Vabadussõjast soomusrongil nr 2, mis võimaldas tal hiljem tasuta Pallase kunstikoolis õppida[1]. 1923. aastal osales koos Aleksander Vardi, Karl Pärsimäe ja Ferdi Sannamehega Pallase õpilaste täiendusreisil Saksamaal. Külastati Berliini, Münchenit, Leipzigi ja Dresdenit, kus tollal stažeeris koolikaaslane Eduard Wiiralt.
1926. aasta sügisel abiellus ta Tartu Ülikoolis kirjandust ja kunstiajalugu õppiva Hilda Sulega ning koos sõideti Pariisi, kus Teder õppis aastatel 1926–1928 Vassili Šuhhajevi eraakadeemias[1]. 1928. aasta suvel korraldas ta koos kunstnik Karl Pärsimäega kuulsa "käruretke". Kaks kunstnikku ladusid maalitarbed ja eluks vajaliku aiakärusse ning veetsid mitu nädalat Lõuna-Eesti loodust maalides. Sellelt retkelt pärinevad mõlema kunstniku loomingus tuntud Petseri kloostri vaated[2]. 1933–1934 täiendas end Ado Vabbe maaliklassis.
1938. aastal oli ta taas Pariisis, kuid tuli pärast linna okupeerimist tagasi kodumaale[3]. Läheneva sõja oludes ei õnnestunud tal enam vabakutselise kunstnikuna end ära elatada, mistõttu rentis ta Tartu äärelinnas Ropkas aianduskrundi ning asus õppima Tartu aiandus-mesindus ja linnukasvatuse täiendkooli.
1940 valiti ta Tartu Riikliku Kunstiinstituudi laborandiks. Aastatel 1946–1950 töötas Kunstifondi Tartu osakonnas ning Tartu Kunstimuuseumis. Järgmised kaks aastat oli Rõngus mesinik ning siis Eesti Põllumajanduse Akadeemias aianduskateedri laborant. Pärast Stalini surma algas Kristjan Tedre kirjavahetus Rootsis elavate sõprade Bernard Kangro ja Armin Tuulsega[1]. 1955. aastast kuni oma surmani 1960. aastal tegutses Kristjan Teder nii kunstniku kui aednikuna.
Looming
Viljeles peamiselt lillemaali, vähemal määral ka maastiku-, portree- ja olustikumaali. 1930. aastate keskpaigani valitses Tederi loomingus tugevalt vormi rõhutav ja tumedates toonides uusasjalik laad.
Tederi loomingut on tugevalt mõjutanud tema aedniku amet – näeme ta maalidel sageli õitsvat viljapuuaeda ja omakasvatatud lillesülemeid[4]. 1930ndate keskel muutub kunstniku maalijakäekiri impressionismilähedaseks ja õhuliseks, koloriit valgus- ja värviküllaseks[4]. Tederi kaasaegsete kunstnike seas on raske leida teist meistrit, kes laseks oma töödes värvidel nii jõuliselt kõlada[4].
Osales näitustel alates 1922. aasta kunstiühing Pallase näitusest. 1927. aastast esines kunstnik regulaarselt näitustel nii Eestis kui välismaal. Pariisis viibides oli tal kaks isikunäitust, 1927–1928 eksponeeriti tema töid Euroopa kunsti rändnäitusel Kagu- ja Ida-Aasias.[5] 1928 korraldas Teder enda, Adamson-Ericu, Eduard Wiiralti ja Anton Starkopfi teoste näitused Oslos, Tallinnas ja Pärnus[1]. 1930 korraldas koos Adamson-Ericuga ühisnäituse. Aastatel 1939 ja 1940 võttis osa Kuue kunstniku näitustest Tallinnas ja Tartus[6].
Kuulus alates 1927. aastast EKKKÜ-sse ning 1945. aastast Eesti Kunstnike Liitu. Aastatel 1950–1955 oli ta Kunstnike Liidust välja heidetud. Viljakateks kujunesid loomingulised reisid Kaukaasiasse, Krimmi ja Koola poolsaarele[1].
Isiklikku
Tema poeg Eerik Teder oli kirjandusteadlane, tõlkija ja bibliofiil.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eerik Teder, Kunstnik, kellel on jäägitu armastus lillede ja looduse vastu, Vaba Eestlane, 19.07.2001
- ↑ Indrek Hirv, Teder ja tema Aed, Postimees, 9.06.2001
- ↑ Tema sõber Karl Pärsimägi jäi Pariisi ning hukati natside koonduslaagris.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Reeli Kõiv, Kristjan Teder 100, 17.10.2001 - 03.11.2001
- ↑ Lilledemaalija Kristjan Teder 100. Eesti Päevaleht (Stockholmis), 26.06.2001
- ↑ V. Erm, Maalikunstnik Kristjan Teder 45-aastane, Sirp ja Vasar, 5.07.1946