Soolad: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} |
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} |
||
[[Image: Halite(Salt)USGOV.jpg|thumb|Keedusoola kristall]] |
[[Image: Halite(Salt)USGOV.jpg|thumb|Keedusoola kristall]] |
||
==Soolad== |
|||
'''Soolad''' on [[keemiline aine|keemilised ained]], mis koosnevad [[metall]]i [[katioon]]idest (n Ca<sup>2+</sup>) ja happe[[anioon]]idest ehk happejäägist (n. SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>). |
'''Soolad''' on [[keemiline aine|keemilised ained]], mis koosnevad [[metall]]i [[katioon]]idest (n Ca<sup>2+</sup>) ja happe[[anioon]]idest ehk happejäägist (n. SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>). |
||
49. rida: | 49. rida: | ||
'''NaCl''' - '''[[keedusool]]''', kasutatakse toiduainete soolamisel, kõige laialdasemalt levinud ja tuntuim sool. |
'''NaCl''' - '''[[keedusool]]''', kasutatakse toiduainete soolamisel, kõige laialdasemalt levinud ja tuntuim sool. |
||
Pikemaks nimekirjaks vaata '''[[:Category:Soolad|soolade kategooriat]]'''. |
|||
[[ |
[[Kategooria:Keemilised ained]] |
||
[[bg:Сол]] |
[[bg:Сол]] |
Redaktsioon: 31. detsember 2006, kell 01:49
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (n Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (n. SO42-).
On kahte sorti sooli
- Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda
- Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda
Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett.
Soolade omadused
Elektrijuhtivus
Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Vesi juhib elektrit ainult seetõttu, et temas on lahustunud soolad. Destilleeritud ehk täiesti sooladeta vesi elektrit ei juhi.
Olek
Enamik sooli on tahked kristallid kõrge sulamistemperatuuriga. Esineb ka toatemperatuuril vedelaid sooli
Värvus
Enamik sooli on läbipaistvad, kaasa arvatud levinuim sool naatriumkloriid, kuid esineb ka palju teisi värvusi nagu kollane(naatriumkromaat), oranž (kaaliumdikromaat), punane (elavhõbesulfiid), sinine(vasksulfaat), roheline (niklioksiid) ja must( mangaan(IV)oksiid). Soolad on paljude värvide koostises.
Maitse
Sooli on kõigis viies maitses, kuigi enamus neist, kaasa arvatud keedusool, on soolased. Kuid on olemas ka näiteks magusaid sooli.
Soolade tekkimine
Soolad võivad tekkida mitmes eri reaktsioonis. Kindlalt tekivad nad järgmistes reaktsioonides.
- HAPE + ALUS → SOOL + VESI
- HAPPELINE OKSIID + ALUS → SOOL + VESI
- HAPE + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI
- HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID → SOOL
- SOOL + HAPE* → SOOL + NÕRGEM HAPE
- ALUS + HAPE* → SOOL + NÕRGEM ALUS
- METALL + HAPE** → SOOL + VESINIK
- METALL + SOOL*** → SOOL + METALL
- 5. ja 6. reaktsioon toimuvad ainult juhul, kui tekib reageerivast happest/alusest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam hape/alus
- 7. reaktsioon toimub ainult juhul kui metall on vesinikust madalama elektronegatiivsusega. Ülejäänud metallid võivad küll mõne happega reageerida, kuid siis ei eraldu vesinikku.
- 8. reaktsioon toimub ainult juhul kui lähteainetes olev metall on elektropositiivsem soolas olevast metallist.
- 7. reaktsioon toimub ainult juhul kui metall on vesinikust madalama elektronegatiivsusega. Ülejäänud metallid võivad küll mõne happega reageerida, kuid siis ei eraldu vesinikku.
Näited
NaCl - keedusool, kasutatakse toiduainete soolamisel, kõige laialdasemalt levinud ja tuntuim sool.