Ortodoksia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
12. rida: 12. rida:
==Ortodoksne judaism==
==Ortodoksne judaism==
Üht tänapäeva judaismi suunda nimetatakse [[ortodoksne judaism|ortodoksseks judaismiks]].
Üht tänapäeva judaismi suunda nimetatakse [[ortodoksne judaism|ortodoksseks judaismiks]].

== Budistlik ortodoksia ==
Ajalooliste ürikute kohaselt 500 virgunu poolt õigeks virgumisõpetuseks tunnistatud õpetust esindab budismis [[theravaada]] koolkond.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Vinaya Piṭaka II (Cullavagga)|aasta=|koht=London|kirjastus=PTS|lehekülg=139}}</ref>


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 28. juuli 2017, kell 08:17

 See artikkel räägib ortodoksiast kõige üldisemas mõttes; kristliku õigeusu kohta vaata artiklit Õigeusk

Ortodoksia ehk ortodokssus ehk õigeusklikkus (kreeka keeles orthodoxía sõnadest orthós 'õige' ja dóxa ('õpetus', 'austamine')) on kõige üldisemas mõttes mingist traditsioonilisest õpetusest, ideoloogiast või teguviisist kinnipidamine ning vastandub heterodoksiale. Ortodoksia kandjaid nimetatakse ortodoksideks.

Kristliku kiriku ortodokssus

Kristlik kirik on pidanud endale tunnuslikuks ortodokssust – ketserluste õpetuste hülgamist ja õigest õpetusest kinnipidamist. Kristluse algaegade ühtset kirikut nimetati ortodoksseks ja katoolseks. Pärast suurt kirikulõhet on esimene nimetus tavakasutuses kinnistunud õigeusu kirikule ehk ortodoksi kirikule, teine katoliku kirikule, kuigi mõlemad pretendeerivad nii ortodokssusele kui ka katoolsusele. Sõna "ortodoksne" kuulub peale õigeusu kirikute ka mitme muu idakiriku ametliku nime koosseisu.

Luterlik ortodoksia

Üht luterluse konservatiivset suunda nimetatakse luterlikuks ortodoksiaks.

Ortodoksne judaism

Üht tänapäeva judaismi suunda nimetatakse ortodoksseks judaismiks.

Budistlik ortodoksia

Ajalooliste ürikute kohaselt 500 virgunu poolt õigeks virgumisõpetuseks tunnistatud õpetust esindab budismis theravaada koolkond.[1]

Vaata ka

  1. Vinaya Piṭaka II (Cullavagga). London: PTS. Lk 139.