Marko Asmer: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
47. rida: 47. rida:
Marko Asmeri vanaisa on kolonel [[Johan Saar]].
Marko Asmeri vanaisa on kolonel [[Johan Saar]].


Marko Asmeri abikaasa on Gerli Asmer, kes on Riigikogu liikme ja suurettevõtja [[Tiit Niilo]] tütar. Peres kasvavad pojad Aston ja Tommi.
Marko Asmeri abikaasa oli 2014–2017 Gerli Asmer, kes on [[Tiit Niilo]] tütar. Neil on pojad Aston ja Tommi.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 26. juuli 2017, kell 08:47

Marko Asmer BMW Sauberi roolis 2008. aasta Goodwoodi festivalil

Marko Asmer (sündinud 30. juulil 1984 Tallinnas) on Eesti autovõidusõitja.

Kardikarjäär

Marko Asmer alustas kardisõiduga 1995, saavutas klassis Raket Eesti meistrivõistlustel 3. koha. Ta tunnistati parimaks uustulnukaks.

1996 tuli Asmer Raketil Baltimaade ja Eesti meistriks.

1997 siirdus Asmer klassi ICA-Junior. Tuli Eesti Karikavõistluste võitjaks. Parimaks rahvusvaheliseks tulemuseks jäi Taanis Vega Cupil saavutatud 8. koht.

1998 võitis Asmer nii Eesti meistrivõistlused kui Eesti karikavõistlused klassis ICA-Junior ja tuli Soome meistrivõistlustel kokkuvõttes 8. kohale.

1999 tuli Asmer ICA-Juniori Soome meistriks, samuti Skandinaavia maade, Eesti ja Baltimaade meistrivõistluste võitjaks. Ta osales esimest korda kardisõidu EM-il ja sai finaalis 20. koha. Ta sõitis Peter de Bruijn Racing Teamis. Margutti Trophi'l Itaalias, Parma rajal saavutas 4. koha.

2000 siirdus Asmer Vormel-A klassi ning jõudis Peter de Bruijn Racing Teami koosseisus auhinnalistele kohtadele Hollandi ja Belgia meistrivõistlustel. MM-võistlustel saavutas ta 8. koha ja Euroopa talvekarikal Saksamaal, Kerpeni rajal 3. koha.

2001 liitus Asmer Tony Karti tippmeeskonnaga ja osales vormel super-A MM-võistlustel. Ta saavutas Belgias, Mariembourgi rajal etapivõidu, oli 3. MM etapil Prantsusmaal, Salbrise rajal ja tuli kokkuvõttes maailmameistrivõistlustel 7. kohale. Võitis kolmanda koha nii Skandinaaviamaade meistrivõistlustel kui Aasia ja Vaikse ookeani regiooni meistrivõistlustel.

2002 võistles Marko Asmer Tony Kartiga vormel super-A klassi MM-võistlustel, saavutas kokkuvõttes 8. koha ja võistkondliku MM-tiitli. Individuaalselt sai ta nii Belgia kui Soome etappidel ühes sõidus 2. koha. Võitis Maailma Talvekarikal Itaalias, Lonato rajal 3.koha[1]

Vormelikarjäär

2003. aastal võistles Asmer Vormel Fordi sarjas Inglismaal. Ta võitis tol aastal 1 kvalifikatsiooni ja 2 meistrivõistluste etappi ning sai lõpparvestuses 252 punktiga 11. koha. Ta osales veel Vormel Renault' karikavõistluste 2 etapil ja oli kokkuvõttes 6 punktiga 19. Hooaja lõpul toimunud Vormel Ford Festivalil Inglismaal, Brands Hatch'i rajal (mitteametlikud MM võistlused) saavutas ta 2. koha. Hooaja alguses võitis uustulnukatele mõeldud Lõuna-Inglismaa ja Põhja-Inglismaa meistrivõistlused. Esmakordselt nimetati BMW Williams F1 tiimi nooreks testisõitjaks.

2004 sõitis Asmer esimest aastat väga mainekas Hitech Racingus Briti lahtistel meistrivõistlustel Vormel 3 sarja, kus etapivõite ei saanud, kuid 2 neljandat, 2 viiendat ja 3 kuuendat kohta etappidelt olid head. Hooaja kokkuvõttes 87 punktiga 10.koht. Sel hooajal võitis sarja Nelson Piquet juunior, Lucas di Grassi (mõlemad Brasiiliast) oli 130 punktiga 8. Veel osales ta neljal mainekal sõidul, olles Vormel 3 Euroopa karikavõistlustel 7., Bahreini Grand Prix'l tulid 4.koht ja 6. koht ning Macao Grand Prix'l 11. koht. Macao vormel 3 meistrite sõidu (võitis Alexandre Prémat Prantsusmaalt) 16.

2005 saavutas Asmer Briti Vormel 3 sarjas 2 kvalifikatsioonivõitu ja 1 kiireima ringi 22 etapist ning oli sarja kokkuvõttes 163 punktiga 4. (Bruno Senna 75 punktiga 10.). Asmer ei suutnud etappi võita, kuid oli 5 korda teine ja korra kolmas. Vormel 3 meistrite sõidul Marlboro Mastersil Zandvoorti rajal saavutas ta 7. koha; võitis Lewis Hamilton (Suurbritannia) Adrian Sutili (Saksamaa) ja Lucas di Grassi ees.

2006 sõitis Asmer Jaapani Vormel 3 sarjas meeskonnas ThreeBond, saavutas 18 etapist 1 võidu Twinring Motegi rajal ja oli kokkuvõttes 124 punktiga 7. Võitis Adrian Sutil. Macao Grand Prix'l õnnestus Asmeril võita kvalifikatsioon, aga sõidus langes ta tehnilise rikke tõttu 13. kohale. Võitis Alexandre Prémat.

2007 võistles Asmer Briti Vormel 3 sarjas, võites 2007 sarja ülekaalukalt. Ta kogus 11 kvalifikatsioonivõitu ja sõitis välja 9 kiireimat ringi, võitis 11 etappi, oli veel korra teine ja korra kolmas ning kogus 293 punkti. Sel aastal osales ta lisaks Briti meistrivõistlustele veel 8 Jaapani Vormel 3 etapil ja kogus 31 punkti, millega sai 10. koha. Macao Grand Prix'l võitis ta teist aastat järjest kvalifikatsiooni, aga sõidu lõpetas 4. kohaga.

Asmer saavutas 2008 GP2 Briti GP-l Silverstone'is 13. koha.

2008 osales Asmer GP2 sarjas. See hooaeg ebaõnnestus nii nõrga meeskonna kui enda väheste kogemuste tõttu. Parimaks tulemuseks 11.koht etapil. Sarja võitis Giorgio Pantano, järgnesid Bruno Senna, Lucas di Grassi, Romain Grosjean, Pastor Maldonado, Sébastien Buemi ja Vitali Petrov. Hooaja alguses sõlmis BMW F1 tiimiga testsõitjalepingu ja osales 17 korda erinevatel testidel.

2003 sai Asmerist esimene eestlane, kes testinud Vormel 1-autot. Ta sõitis Williamsi autoga. 2008 osales ta Vormel 1 sarjas BMW Sauberi testisõitjana. 2009 oli ta sarja Superleague Formula testisõitja. Maailma majanduskriisi tõttu tõmbus BMW F1 sarjast 2009a. tagasi ja Marko Asmeri karjäär F1 testsõitjana sai samuti läbi.

2010. aasta aprillis teatas Asmer karjääri lõppemisest, kuid 2016. aasta seisuga jätkab võistlemist kereautode sarjas Blancpain.[viide?]

Marko Asmer BMW Sauberi roolis 2008. aasta Goodwoodi festivalil

Isiklikku

Tema isa Toivo Asmer kuulus 12 aastat Nõukogude Liidu koondisesse ning oli 6-kordne NSV Liidu ja 10-kordne Eesti meister vormelisõidus, hilisem Riigikogu liige ja kahel korral EV Valitsuse regionaalminister.

Marko Asmeri vanaisa on kolonel Johan Saar.

Marko Asmeri abikaasa oli 2014–2017 Gerli Asmer, kes on Tiit Niilo tütar. Neil on pojad Aston ja Tommi.

Viited

  1. Marko Asmer vahetab kardi vormeli vastu. Sporditäht, november 2002, lk 12-13; viide kardikarjäärile

Välislingid