Ivan Kondakov: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Kondakov, Ivan Lavrent'evich.jpg|pisi|Ivan Kondakov.]] |
[[Pilt:Kondakov, Ivan Lavrent'evich.jpg|pisi|Ivan Kondakov.]] |
||
[[Pilt:Ivan Kondakovi hauakivi Elva kalmistul, 2. august 2012.jpg|pisi|Ivan Kondakovi hauakivi [[Elva kalmistu]]l, august 2012.]] |
[[Pilt:Ivan Kondakovi hauakivi Elva kalmistul, 2. august 2012.jpg|pisi|Ivan Kondakovi hauakivi [[Elva kalmistu]]l, august 2012.]] |
||
'''Ivan Kondakov''' (vene |
'''Ivan Kondakov''' ([[vene keel]]es ''Иван Лаврентьевич Кондаков''; [[8. oktoober]] [[1857]], [[Viljuisk]] — [[14. oktoober]] [[1931]] [[Elva]]) oli Eestis tegutsenud vene keemik, [[sünteetiline kautšuk|sünteetilise kautšuki]] avastaja. |
||
Kondakov lõpetas [[Krasnojarsk]]i poistegümnaasiumi. 1880. aastal astus [[Sankt-Peterburgi Ülikool]]i füüsika-matemaatikateaduskonna loodusteaduste osakonda, lõpetas ülikooli 1884. aastal. 1885. aastal jäeti ülikooli juurde, valmistuma professorikutseks. |
Kondakov lõpetas [[Krasnojarsk]]i poistegümnaasiumi. 1880. aastal astus [[Sankt-Peterburgi Ülikool]]i füüsika-matemaatikateaduskonna loodusteaduste osakonda, lõpetas ülikooli 1884. aastal. 1885. aastal jäeti ülikooli juurde, valmistuma professorikutseks. |
Redaktsioon: 25. juuli 2017, kell 23:10
Ivan Kondakov (vene keeles Иван Лаврентьевич Кондаков; 8. oktoober 1857, Viljuisk — 14. oktoober 1931 Elva) oli Eestis tegutsenud vene keemik, sünteetilise kautšuki avastaja.
Kondakov lõpetas Krasnojarski poistegümnaasiumi. 1880. aastal astus Sankt-Peterburgi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna loodusteaduste osakonda, lõpetas ülikooli 1884. aastal. 1885. aastal jäeti ülikooli juurde, valmistuma professorikutseks.
1886. aastal määrati Kondakov laborandiks Varssavi Ülikooli keemiakateedris. 1894. aasta detsembris kaitses Sankt-Peterburgi Ülikoolis magistriväitekirja keemias "О синтезе под влиянием хлористого цинка в ряду жировых соединений".
1895. aastal määrati ta Tartu Ülikooli farmaatsiaprofessoriks ja ta töötas Tartus 1918. aastani.[1]
1899. aastal avastas Kondakov dimetüülbutadieeni katalüütilise polümerisatsiooni sünteetiliseks kautšukitaoliseks aineks. Tema uurimused panid aluse sünteetilise kautšuki toomisele Saksamaal Esimese maailmasõja ajal.
Aastatel 1918–1921 töötas Kondakov Praha Ülikoolis.[2]
Kondakovil oli maja Elvas professorite linnaosas, kus ta elas aastatel 1911–1918 ja 1921–1931.[3]