Geoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Meryli (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| annab lühiülevaate geoloogiast kui teadusharust; geoloogiaga seotud mõistete leidmiseks vaata loendit [[maateaduste mõisteid]]}}
{{See artikkel| annab lühiülevaate geoloogiast kui teadusharust; geoloogiaga seotud mõistete leidmiseks vaata loendit [[maateaduste mõisteid]]}}
'''Geoloogia''' on [[teadus]], mille uurimisobjektiks on [[planeet]] [[Maa (planeet)|Maa]]. Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.
'''Geoloogia''' on [[teadus]], mille uurimisobjekt on [[planeet]] [[Maa (planeet)|Maa]]. Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.


Traditsiooniliselt loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn [[Tahke Maa|tahket Maad]]. Seega ei kuulu [[atmosfäär]]i uuriv [[meteoroloogia]] ning [[hüdrosfäär]]i uuriv [[hüdroloogia]] otseselt geoloogiliste teaduste hulka. Et erinevad [[geosfäär]]id moodustavad siiski ühtse terviku, tekkis vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsitluse järele, mis panigi [[20. sajand]]i teisel poolel aluse uuele teadusele – [[Maa süsteemi teadus|Maa süsteemi teadusele]].
Traditsiooniliselt loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn [[Tahke Maa|tahket Maad]]. Seega ei kuulu [[atmosfäär]]i uuriv [[meteoroloogia]] ning [[hüdrosfäär]]i uuriv [[hüdroloogia]] otseselt geoloogiliste teaduste hulka. Et erinevad [[geosfäär]]id moodustavad siiski ühtse terviku, tekkis vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsitluse järele, mis panigi [[20. sajand]]i teisel poolel aluse uuele teadusele – [[Maa süsteemi teadus|Maa süsteemi teadusele]].
8. rida: 8. rida:
Geoloogia on retrospektiivne teadus. See tähendab seda, et [[geoloog]]id, uurides [[kivistis]]i, [[kivim]]eid, [[mineraal]]e, [[Sete|setteid]], [[isotoop]]e jms, üritavad teada saada mineviku [[Kliima|klimaatilisi]] tingimusi, elustikku ja selle arengut, [[Manner (geoloogia)|mandrite]] asukohti ja omavahelist paiknemist jne.
Geoloogia on retrospektiivne teadus. See tähendab seda, et [[geoloog]]id, uurides [[kivistis]]i, [[kivim]]eid, [[mineraal]]e, [[Sete|setteid]], [[isotoop]]e jms, üritavad teada saada mineviku [[Kliima|klimaatilisi]] tingimusi, elustikku ja selle arengut, [[Manner (geoloogia)|mandrite]] asukohti ja omavahelist paiknemist jne.


Geoloogia eesmärgiks on rekonstrueerida võimalikult täpselt Maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside põhjused ja toimimismehhanismid. Seetõttu jaotatakse geoloogiat traditsiooniliselt [[Ajalooline geoloogia|ajalooliseks]] ja [[Dünaamiline geoloogia|dünaamiliseks]] geoloogiaks.
Geoloogia eesmärk on rekonstrueerida võimalikult täpselt Maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside põhjused ja toimimismehhanismid. Seetõttu jaotatakse geoloogiat traditsiooniliselt [[Ajalooline geoloogia|ajalooliseks]] ja [[Dünaamiline geoloogia|dünaamiliseks]] geoloogiaks.


Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, täpsemalt tema [[paleogeograafia]]t, elustiku [[evolutsioon]]i ([[paleontoloogia]]), kliimamuutusi ([[paleoklimatoloogia]]) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite ([[petroloogia]]), mineraalide ([[mineraloogia]]), Maa pinda kujundavate protsesside ([[geomorfoloogia]]) jms uurimisega.
Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, täpsemalt tema [[paleogeograafia]]t, elustiku [[evolutsioon]]i ([[paleontoloogia]]), kliimamuutusi ([[paleoklimatoloogia]]) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite ([[petroloogia]]), mineraalide ([[mineraloogia]]), Maa pinda kujundavate protsesside ([[geomorfoloogia]]) jms uurimisega.

Redaktsioon: 24. juuli 2017, kell 15:29

 See artikkel annab lühiülevaate geoloogiast kui teadusharust; geoloogiaga seotud mõistete leidmiseks vaata loendit maateaduste mõisteid

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa. Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.

Traditsiooniliselt loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn tahket Maad. Seega ei kuulu atmosfääri uuriv meteoroloogia ning hüdrosfääri uuriv hüdroloogia otseselt geoloogiliste teaduste hulka. Et erinevad geosfäärid moodustavad siiski ühtse terviku, tekkis vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsitluse järele, mis panigi 20. sajandi teisel poolel aluse uuele teadusele – Maa süsteemi teadusele.

Klassikaliselt on geoloogia olnud vaid Maad uuriv teadus, jättes teised taevakehad astronoomiale. Kuid viimaste aastakümnete jooksul on kuhjunud palju uusi andmeid Kuu, Marsi, Veenuse ja teiste Päikesesüsteemi kiviste taevakehade kohta ning on sündinud uus teadusharu – planeetide geoloogia.

Geoloogia on retrospektiivne teadus. See tähendab seda, et geoloogid, uurides kivistisi, kivimeid, mineraale, setteid, isotoope jms, üritavad teada saada mineviku klimaatilisi tingimusi, elustikku ja selle arengut, mandrite asukohti ja omavahelist paiknemist jne.

Geoloogia eesmärk on rekonstrueerida võimalikult täpselt Maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside põhjused ja toimimismehhanismid. Seetõttu jaotatakse geoloogiat traditsiooniliselt ajalooliseks ja dünaamiliseks geoloogiaks.

Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, täpsemalt tema paleogeograafiat, elustiku evolutsiooni (paleontoloogia), kliimamuutusi (paleoklimatoloogia) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite (petroloogia), mineraalide (mineraloogia), Maa pinda kujundavate protsesside (geomorfoloogia) jms uurimisega.

Geoloogia on väga interdistsiplinaarne teadus. Sõltuvalt spetsialiseerumisest on geoloogidel vaja häid teadmisi füüsikast, keemiast või bioloogiast.

Geoloogia on ka rakenduslikult tähtis teadus. Näiteks hüdrogeoloogia uurib põhjavett, selle teket, koostist ja liikumist, ehitusgeoloogia pinnase sobivust ehitiste rajamiseks, maavaraõpetus maardlate teket, koostist, geoloogilist ehitust, paiknemist jne.

Geoloogia ja teiste teaduste piirimail on arenenud näiteks paleontoloogia, geokeemia ja geofüüsika.

Geoloogilised teadusharud

Vaata ka

Loendid

Kirjandus

Välislingid

Sõnastikud