Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P neerupuudulikus > neerupuudulikkus
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
1. rida: 1. rida:
{{ravi}}
{{ravi}}
'''Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid'''<ref>[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 169, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.</ref> ehk '''mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid'''<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 521:2004.</ref> ehk '''mittesteroidsed põletikuvastased ained''' (lüh '''MSPVA''')([[inglise keel|inglise]] ''non-steroidal anti-inflammatory drugs'', lüd ''NSAIDs'') on ravimpreparaatide rühm, mida kasutatakse nii humaan[[meditsiin]]is kui [[veterinaaria]]s.<ref>[http://www.fda.gov/animalveterinary/safetyhealth/productsafetyinformation/ucm055434.htm Veterinary Non-Steroidal Anti-Inflammatory Drugs (NSAIDs)], USA Ravimi ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
'''Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid'''<ref name="SO2PR" /> ehk '''mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid'''<ref name="WHYQh" /> ehk '''mittesteroidsed põletikuvastased ained''' (lüh '''MSPVA''')([[inglise keel|inglise]] ''non-steroidal anti-inflammatory drugs'', lüd ''NSAIDs'') on ravimpreparaatide rühm, mida kasutatakse nii humaan[[meditsiin]]is kui [[veterinaaria]]s.<ref name="EGkPB" />


Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidne põletikuvastane ravim.
Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidne põletikuvastane ravim.


Mittesteroidsed põletikuvastased ained on enim kasutatavad [[ravimid]]
Mittesteroidsed põletikuvastased ained on enim kasutatavad [[ravimid]]
– iga päev tarvitab neid 30 miljonit [[inimene|inimest]] <ref>Autorite kollektiiv, "[[Eakate farmakoteraapia]]", AS [[Medicina]], lk 260, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0</ref> [[valu]], [[põletik]]u ja [[palavik]]u puhul. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui ka [[retseptiravim]]eid.
– iga päev tarvitab neid 30 miljonit [[inimene|inimest]] <ref name="tNwye" /> [[valu]], [[põletik]]u ja [[palavik]]u puhul. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui ka [[retseptiravim]]eid.


==Toimemehhanismid==
==Toimemehhanismid==
34. rida: 34. rida:
*[[seedetrakt]]ile: isutus, kõhuvalu, iiveldus, mao limaskesta erosioonid, peptiline haavand, perforatsioon, seedetrakti verejooks, aneemia, kõhulahtisus;
*[[seedetrakt]]ile: isutus, kõhuvalu, iiveldus, mao limaskesta erosioonid, peptiline haavand, perforatsioon, seedetrakti verejooks, aneemia, kõhulahtisus;
*[[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonnale]]: arütmia, hoiatatakse müokardiinfarkti ja tromboosriski eest;
*[[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonnale]]: arütmia, hoiatatakse müokardiinfarkti ja tromboosriski eest;
*[[neerud]]ele: tursed, vedelikupeetus, [[hüpertensioon]], vererõhku alandavate ravimite toime alanemine, hüperkaleemia, [[neerupuudulikkus]], [[glomerulonefriit]];<ref>[http://www.ravnskov.nu/nsaid.htm NSAID-Nephropathy], veebiversioon (vaadatud 16.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>ERIC DECLOEDT, GARY MAARTENS, [http://www.ajol.info/index.php/cme/article/viewFile/72001/60950 Drug-induced renal injury], CME , juuni 2011, 29. köide, nr 6, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> </ref>
*[[neerud]]ele: tursed, vedelikupeetus, [[hüpertensioon]], vererõhku alandavate ravimite toime alanemine, hüperkaleemia, [[neerupuudulikkus]], [[glomerulonefriit]];<ref name="5dMkk" /><ref name="XUgDD" />
*[[kesknärvisüsteem]]ile: segasusseisund, peavalu, pearinglus, depressioon, krambiläve alanemine, aseptiline meningiit, fataalne koljusisene verejooks;
*[[kesknärvisüsteem]]ile: segasusseisund, peavalu, pearinglus, depressioon, krambiläve alanemine, aseptiline meningiit, fataalne koljusisene verejooks;
*[[kesknärvisüsteem]]ile: gestatsiooniaja pikenemine, sünnitegevuse aeglustumine;
*[[kesknärvisüsteem]]ile: gestatsiooniaja pikenemine, sünnitegevuse aeglustumine;
*[[ülitundlikkus]]: vasomotoorne riniit, bronhospasm, urtikaaria, hüpotensioon, šokk
*[[ülitundlikkus]]: vasomotoorne riniit, bronhospasm, urtikaaria, hüpotensioon, šokk
*[[surm]] (Ameerika Ühendriikides on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis)<ref name="3qHUL" />.
⚫
*[[surm]] (Ameerika Ühendriikides on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis)<ref>C. David Tollison, John R. Satterthwaite, Joseph W. Tollison, [http://books.google.ee/books?id=BbmI8FCssdEC&pg=PA249&lpg=PA249&dq=NSAIDS+and+P450+system&source=bl&ots=0UsczYXLJZ&sig=Fwn3mjmz1zOxhd5haT2YfXja7BY&hl=et&sa=X&ei=Z-VwU9n1F5L07AaJmIDQAg&ved=0CGIQ6AEwBjgK#v=onepage&q=NSAIDS%20and%20P450%20system&f=false Practical Pain Management], lk 246, 2002, Lippincott Williams & Wilins, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>.


===MSPVA-haavand===
===MSPVA-haavand===
[[Maoerosioonid]] tekivad umbes pooltel MSPVA kasutajatest ning 10–30% pikema aja vältel MSPVA rühma ravimeid tarvitanutel tekib [[peptiline haavand]]. MSPVA-haavandit peetakse ohtlikuks, kuna haavandi esmaseks sümptomiks võib olla eluohtlik tüsistus verejooksu või perforatsiooni näol.<ref>Autorite kollektiiv, "Eakate farmakoteraapia", AS Medicina, lk 260–261, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0</ref>
[[Maoerosioonid]] tekivad umbes pooltel MSPVA kasutajatest ning 10–30% pikema aja vältel MSPVA rühma ravimeid tarvitanutel tekib [[peptiline haavand]]. MSPVA-haavandit peetakse ohtlikuks, kuna haavandi esmaseks sümptomiks võib olla eluohtlik tüsistus verejooksu või perforatsiooni näol.<ref name="NJOXF" />


==== Reumatoidartriiti põdevatel inimestel ====
==== Reumatoidartriiti põdevatel inimestel ====
[[Reumatoidartriit|Reumatoidartriiti]] põdevatel inimestel on MSPVA-de ja kortikosteroidide kasutamise järgselt 3–5 korda suurem risk peptilisse haavandisse haigestuda kui üldrahvastikul. Lisaks võib nimetatud ravimite kasutamine põhjustada surma ligi 10%-l reumatoidartriiti põdevatel inimestel.<ref>Koostaja: Tõnu Peets, Töörühm: Oivi Aakre, Tiit Haviko, Riina Kallikorm, Kati Otsa, Margus Pail, Mart Parv, Tõnu Peets, [http://www.eestiarst.ee/static/files/089/reumatoidartriidi_ravijuhend_eestis.pdf Reumatoidartriidi ravijuhend Eestis], lk 484 – 485, veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
[[Reumatoidartriit|Reumatoidartriiti]] põdevatel inimestel on MSPVA-de ja kortikosteroidide kasutamise järgselt 3–5 korda suurem risk peptilisse haavandisse haigestuda kui üldrahvastikul. Lisaks võib nimetatud ravimite kasutamine põhjustada surma ligi 10%-l reumatoidartriiti põdevatel inimestel.<ref name="D7BE0" />


===Surm MSPVA-de kõrvaltoimena===
===Surm MSPVA-de kõrvaltoimena===
50. rida: 50. rida:
Täpsed MSPVA-de tarvitamisega seotud surma põhjused pole selged, surmasid seostatakse kardiovaskulaarsüsteemi talitlusega ja surmasid ei võimalda mitte kõik MSPVA-d ühesuguselt, on neid, mille arvel suurem kogus surmasid ja teistel vähem. Selliste populaarsete valuvaigistite, nagu aspiriin, ibuprofeen, diklofenak ja naprokseen jt kõrvaltoimete tõttu sureb uuringute põhjal [[Suurbritannia]]s 2000 inimest aastas ja USA-s isegi 16 500 patsienti aastas.
Täpsed MSPVA-de tarvitamisega seotud surma põhjused pole selged, surmasid seostatakse kardiovaskulaarsüsteemi talitlusega ja surmasid ei võimalda mitte kõik MSPVA-d ühesuguselt, on neid, mille arvel suurem kogus surmasid ja teistel vähem. Selliste populaarsete valuvaigistite, nagu aspiriin, ibuprofeen, diklofenak ja naprokseen jt kõrvaltoimete tõttu sureb uuringute põhjal [[Suurbritannia]]s 2000 inimest aastas ja USA-s isegi 16 500 patsienti aastas.


[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis)<ref name="3qHUL" />.
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis)<ref>C. David Tollison, John R. Satterthwaite, Joseph W. Tollison, [http://books.google.ee/books?id=BbmI8FCssdEC&pg=PA249&lpg=PA249&dq=NSAIDS+and+P450+system&source=bl&ots=0UsczYXLJZ&sig=Fwn3mjmz1zOxhd5haT2YfXja7BY&hl=et&sa=X&ei=Z-VwU9n1F5L07AaJmIDQAg&ved=0CGIQ6AEwBjgK#v=onepage&q=NSAIDS%20and%20P450%20system&f=false Practical Pain Management], lk 246, 2002, Lippincott Williams & Wilins, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>.


[[Osteoartroosiravim]] Vioxx (toimeainega [[rofekoksiib]]) oli üsna lühikest aega populaarne ravim ([[Eesti Ravimiamet]] registreeris rofekoksiibi osteoartroosi raviks 1999. aasta oktoobri lõpus ja see ravim jõudis Eesti [[apteek]]idesse detsembris)<ref>[[Aleksander Laane]], [http://www.terviseleht.ee/2000reuma/46_vigor.php Uus ravim vähendab kõrvaltoimete riske], veebiversioon (vaadatud 07.07.2016)</ref> ja selle tarvitajate number tõusis ruttu 80 miljonini, kuid nüüdseks on see erinevatel põhjustel, nagu seotus 38 000 tarvitaja [[surm]]aga, müügilt eemaldatud<ref>[https://www.drugwatch.com/vioxx/recall/ Vioxx Recall Information], veebiversioon (vaadatud 07.07.2016) <small>(''inglise keeles'')</small></ref>.
[[Osteoartroosiravim]] Vioxx (toimeainega [[rofekoksiib]]) oli üsna lühikest aega populaarne ravim ([[Eesti Ravimiamet]] registreeris rofekoksiibi osteoartroosi raviks 1999. aasta oktoobri lõpus ja see ravim jõudis Eesti [[apteek]]idesse detsembris)<ref name="XCse3" /> ja selle tarvitajate number tõusis ruttu 80 miljonini, kuid nüüdseks on see erinevatel põhjustel, nagu seotus 38 000 tarvitaja [[surm]]aga, müügilt eemaldatud<ref name="c2Y43" />.


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited|allikad=
<ref name="SO2PR">[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 169, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.</ref>
<ref name="WHYQh">"[[Meditsiinisõnastik]]" 521:2004.</ref>
<ref name="EGkPB">[http://www.fda.gov/animalveterinary/safetyhealth/productsafetyinformation/ucm055434.htm Veterinary Non-Steroidal Anti-Inflammatory Drugs (NSAIDs)], USA Ravimi ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="tNwye">Autorite kollektiiv, "[[Eakate farmakoteraapia]]", AS [[Medicina]], lk 260, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0</ref>
<ref name="5dMkk">[http://www.ravnskov.nu/nsaid.htm NSAID-Nephropathy], veebiversioon (vaadatud 16.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="XUgDD">ERIC DECLOEDT, GARY MAARTENS, [http://www.ajol.info/index.php/cme/article/viewFile/72001/60950 Drug-induced renal injury], CME , juuni 2011, 29. köide, nr 6, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
⚫
<ref name="3qHUL">C. David Tollison, John R. Satterthwaite, Joseph W. Tollison, [http://books.google.ee/books?id=BbmI8FCssdEC&pg=PA249&lpg=PA249&dq=NSAIDS+and+P450+system&source=bl&ots=0UsczYXLJZ&sig=Fwn3mjmz1zOxhd5haT2YfXja7BY&hl=et&sa=X&ei=Z-VwU9n1F5L07AaJmIDQAg&ved=0CGIQ6AEwBjgK#v=onepage&q=NSAIDS%20and%20P450%20system&f=false Practical Pain Management], lk 246, 2002, Lippincott Williams & Wilins, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="NJOXF">Autorite kollektiiv, "Eakate farmakoteraapia", AS Medicina, lk 260–261, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0</ref>
<ref name="D7BE0">Koostaja: Tõnu Peets, Töörühm: Oivi Aakre, Tiit Haviko, Riina Kallikorm, Kati Otsa, Margus Pail, Mart Parv, Tõnu Peets, [http://www.eestiarst.ee/static/files/089/reumatoidartriidi_ravijuhend_eestis.pdf Reumatoidartriidi ravijuhend Eestis], lk 484 – 485, veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="XCse3">[[Aleksander Laane]], [http://www.terviseleht.ee/2000reuma/46_vigor.php Uus ravim vähendab kõrvaltoimete riske], veebiversioon (vaadatud 07.07.2016)</ref>
<ref name="c2Y43">[https://www.drugwatch.com/vioxx/recall/ Vioxx Recall Information], veebiversioon (vaadatud 07.07.2016) <small>(''inglise keeles'')</small></ref>
}}


==Kirjandus==
==Kirjandus==
* Ravimiinfo bülletään, [http://www.sam.ee/sites/default/files/documents_old/bullet04.pdf MORFIIN JA TEISED OPIAADID VÄHIVALU RAVIS], oktoober 1995, nr 4 (sõltumatu väljaanne)
* Ravimiinfo bülletään, [http://www.sam.ee/sites/default/files/documents_old/bullet04.pdf MORFIIN JA TEISED OPIAADID VÄHIVALU RAVIS], oktoober 1995, nr 4 (sõltumatu väljaanne)
* John L. Wallace, [http://physrev.physiology.org/content/88/4/1547 Prostaglandins, NSAIDs, and Gastric Mucosal Protection: Why Doesn't the Stomach Digest Itself?], Physiological ReviewsPublished 1 October 2008Vol. 88no. 1547-1565DOI: 10.1152/physrev.00004.2008, veebiversioon (vaadatud 04.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* John L. Wallace, [http://physrev.physiology.org/content/88/4/1547 Prostaglandins, NSAIDs, and Gastric Mucosal Protection: Why Doesn't the Stomach Digest Itself?], Physiological ReviewsPublished 1 October 2008Vol. 88no. 1547-1565DOI: 10.1152/physrev.00004.2008, veebiversioon (vaadatud 04.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Alar Irs, Riina Salupere, Väino Sinisalu, [http://www.eestiarst.ee/static/files/093/ea1006lk417-422.pdf Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ohutu kasutamine], Eesti Arst 2010; 89(6):417−422, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)
*Alar Irs, Riina Salupere, Väino Sinisalu, [http://www.eestiarst.ee/static/files/093/ea1006lk417-422.pdf Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ohutu kasutamine], Eesti Arst 2010; 89(6):417–422, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)
* Marina Lohk, [http://tarbija24.postimees.ee/1706799/uuring-valuvaigistid-voimendavad-suurenenud-eesnaarme-sumptomeid Uuring: valuvaigistid võimendavad suurenenud eesnäärme sümptomeid], avaldatud: 24. september 2007, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)
* Marina Lohk, [http://tarbija24.postimees.ee/1706799/uuring-valuvaigistid-voimendavad-suurenenud-eesnaarme-sumptomeid Uuring: valuvaigistid võimendavad suurenenud eesnäärme sümptomeid], avaldatud: 24. september 2007, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)
* "Reumatoloogia", Reinhold Birkenfeldt, Tiit Haviko, Riina Kallikorm, Mart Kull, Reet Kuuse, Chris Pruunsild, Ann Tamm ja Mare Tender, toimetanud Reinhold Birkenfeldt, lk 68–75, 2012, ISBN 9789949919413
* "Reumatoloogia", Reinhold Birkenfeldt, Tiit Haviko, Riina Kallikorm, Mart Kull, Reet Kuuse, Chris Pruunsild, Ann Tamm ja Mare Tender, toimetanud Reinhold Birkenfeldt, lk 68–75, 2012, ISBN 9789949919413

Redaktsioon: 24. juuli 2017, kell 15:09

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid[1] ehk mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid[2] ehk mittesteroidsed põletikuvastased ained (lüh MSPVA)(inglise non-steroidal anti-inflammatory drugs, lüd NSAIDs) on ravimpreparaatide rühm, mida kasutatakse nii humaanmeditsiinis kui veterinaarias.[3]

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidne põletikuvastane ravim.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained on enim kasutatavad ravimid – iga päev tarvitab neid 30 miljonit inimest [4] valu, põletiku ja palaviku puhul. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid.

Toimemehhanismid

MSPVA-de toime arvatakse saabuvat ensüümi tsüklooksügenaasi (COX) vormide: COX-1 (enamikus kudedes) ja COX-2 (aktiivne neerukoes ja kesknärvisüsteemis) aktiivsuse mõjutamise (inhibeerimise) kaudu, takistamaks prostaglandiinide ja tromboksaanide komplekteerimist. COX-3 avaldub ajukoores ja südames.

MSPVA-d on lipofiilsed, haakuvad rakumembraaniga ja plasma valkudega ning mõjutavad ka neutrofiile ja T-lümfotsüütide talitlust. MSPVA-de kasutamisskeem ja ravimi valik sõltuvad iga patsiendi konkreetsest seisundist. Farmakogeneetilised uuringud indikeerivad, et MSPVA-de põletikuvastane toime sõltub tsütokroom P450 ensüümide osalemisest nimetatud ravimite metabolismis ja on seega indiviiditi erinev.

Liigitus

COX-1 ja COX-2 inhibeerimise suhte alusel liigitatakse MSPVA-d:

Levinuimad MSPVA-d

  • (humaan-ATC süsteemi kood M01AG) fenamaadid – tolfenaamhape;
  • (M01AH) koksiibid – tselekoksiib, etorikoksiib, nabumetoon, nimesuliid;
  • (M01AC) oksikaamid – püroksikaam, lornoksikaam, meloksikaam;
  • (M01AE) propioonhappe derivaadid – ibuprofeen, naprokseen, ketoprofeen;
  • (N02BB) pürasolooni derivaadid;
  • (N02BA) salitsülaadid – atsetüülsalitsülaat;
  • (M01AB) äädikhappe derivaadid – indometatsiin, diklofenak.

Veterinaar-ATC süsteemi koodidele lisatakse ette Q-täht, näiteks ATCvet kood oksikaamide rühma kuuluval meloksikaamil on QM01AC06.

Kõrvaltoimed ja ohud inimestel

MSPVA-sid tuleks võimlause korral vältida tursesündroomiga patsientidel, näit südame paispuudulikkus, nefrootiline sündroom, maksatsirroos, arteriaalne hüpertensioon, suhkurtõbi, antifofolipiidantikeha sündroom, sümptomaatiline ateroskleroos.

Kõrvaltoimed olenevad nii indiviidist, tema tervislikust seisukorrast kui ka tarvitavast ravimipreparaadist, levinumad soovimatud kõrvatoimed on toimed

MSPVA-haavand

Maoerosioonid tekivad umbes pooltel MSPVA kasutajatest ning 10–30% pikema aja vältel MSPVA rühma ravimeid tarvitanutel tekib peptiline haavand. MSPVA-haavandit peetakse ohtlikuks, kuna haavandi esmaseks sümptomiks võib olla eluohtlik tüsistus verejooksu või perforatsiooni näol.[8]

Reumatoidartriiti põdevatel inimestel

Reumatoidartriiti põdevatel inimestel on MSPVA-de ja kortikosteroidide kasutamise järgselt 3–5 korda suurem risk peptilisse haavandisse haigestuda kui üldrahvastikul. Lisaks võib nimetatud ravimite kasutamine põhjustada surma ligi 10%-l reumatoidartriiti põdevatel inimestel.[9]

Surm MSPVA-de kõrvaltoimena

Täpsed MSPVA-de tarvitamisega seotud surma põhjused pole selged, surmasid seostatakse kardiovaskulaarsüsteemi talitlusega ja surmasid ei võimalda mitte kõik MSPVA-d ühesuguselt, on neid, mille arvel suurem kogus surmasid ja teistel vähem. Selliste populaarsete valuvaigistite, nagu aspiriin, ibuprofeen, diklofenak ja naprokseen jt kõrvaltoimete tõttu sureb uuringute põhjal Suurbritannias 2000 inimest aastas ja USA-s isegi 16 500 patsienti aastas.

Ameerika Ühendriikides on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis)[7].

Osteoartroosiravim Vioxx (toimeainega rofekoksiib) oli üsna lühikest aega populaarne ravim (Eesti Ravimiamet registreeris rofekoksiibi osteoartroosi raviks 1999. aasta oktoobri lõpus ja see ravim jõudis Eesti apteekidesse detsembris)[10] ja selle tarvitajate number tõusis ruttu 80 miljonini, kuid nüüdseks on see erinevatel põhjustel, nagu seotus 38 000 tarvitaja surmaga, müügilt eemaldatud[11].

Viited

  1. ↑ Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 169, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.
  2. ↑ "Meditsiinisõnastik" 521:2004.
  3. ↑ Veterinary Non-Steroidal Anti-Inflammatory Drugs (NSAIDs), USA Ravimi ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014) (inglise keeles)
  4. ↑ Autorite kollektiiv, "Eakate farmakoteraapia", AS Medicina, lk 260, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0
  5. ↑ NSAID-Nephropathy, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)
  6. ↑ ERIC DECLOEDT, GARY MAARTENS, Drug-induced renal injury, CME , juuni 2011, 29. köide, nr 6, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)
  7. ↑ 7,0 7,1 C. David Tollison, John R. Satterthwaite, Joseph W. Tollison, Practical Pain Management, lk 246, 2002, Lippincott Williams & Wilins, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.05.2014) (inglise keeles)
  8. ↑ Autorite kollektiiv, "Eakate farmakoteraapia", AS Medicina, lk 260–261, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0
  9. ↑ Koostaja: Tõnu Peets, Töörühm: Oivi Aakre, Tiit Haviko, Riina Kallikorm, Kati Otsa, Margus Pail, Mart Parv, Tõnu Peets, Reumatoidartriidi ravijuhend Eestis, lk 484 – 485, veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)(inglise keeles)
  10. ↑ Aleksander Laane, Uus ravim vähendab kõrvaltoimete riske, veebiversioon (vaadatud 07.07.2016)
  11. ↑ Vioxx Recall Information, veebiversioon (vaadatud 07.07.2016) (inglise keeles)

Kirjandus

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mittesteroidsed_põletikuvastased_ravimid&oldid=4702126"