Mihkel Veiderma: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
27. rida: 27. rida:
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Eesti akadeemikud]]
[[Kategooria:Eesti akadeemikud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]

Redaktsioon: 24. juuli 2017, kell 01:35

Mihkel Veiderma 2008. aastal oma isa Aleksander Veiderma 120. sünniaastapäeva tähistamisel

Mihkel Veiderma (sündinud 27. detsembril 1929) on eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Mihkel Veiderma on sündinud Tallinnas haridus- ja riigitegelase Aleksander Veiderma perekonnas viienda lapsena. 1948. aastal lõpetas ta Tallinna Reaalkooli ja 1953. aastal Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna. 1965. aastal kaitses Mihkel Veiderma Moskvas Väetiste ja Insektofungitsiidide Teaduslikus Instituudis kandidaadiväitekirja ja 1972. aastal samas doktoriväitekirja teemal “Obolusfosforiitide fosforväetisteks ja söödafosfaatideks töötlemise uurimine”. Professorikutse anti talle 1973. aastal. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks anorgaanilise keemia alal valiti ta 1975. aastal.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Mihkel Veiderma seitse aastat Maardu Keemiakombinaadis (sh aastatel 1956–1960 peainsenerina). Seejärel asus tööle Tallinna Tehnikaülikoolis, kus oli algul dotsent keemilise tehnoloogia kateedris, 1972–1997 professor ja anorgaanilise ja analüütilise keemia kateedri juhataja, 1978–1983 ühtlasi keemiateaduskonna dekaan ning 1965–1992 mineraalväetiste laboratooriumi teaduslik juhendaja. Alates 1997. aastast on Mihkel Veiderma emeriitprofessor. Aastatel 1988–1999 oli ta Akadeemia asepresident ning 1999–2004 peasekretär, 2004–2009 juhatuse liige. Ajavahemikus 1992–1994 töötas Mihkel Veiderma Vabariigi Presidendi Kantselei direktorina.

Mihkel Veiderma teadusuuringud on seotud põhiliselt anorgaaniliste fosforühendite keemia ja tehnoloogiaga. Ta on uurinud looduslike ja sünteetiliste apatiitide koostist, struktuuri ja omadusi ning reaktsioone, faasisiirdeid ja termilisi protsesse fosfaate sisaldavates süsteemides. Tema tähelepanu on pälvinud uued tehnoloogiad ja kasutusalad, tööstusheitmete kahjutustamine ja kasutamine. Olles pikaajaline Akadeemia energeetikanõukogu esimees, on ta tegelenud Eesti maavarade (fosforiit, põlevkivi) kasutamise ja energeetika sõlmprobleemidega.

Mihkel Veiderma on 230 teadusartikli autor või kaasautor, 12 raamatu või artiklikogumiku autor, koostaja või toimetaja, mitme autoritunnistuse kaasautor. Ta on olnud paljude doktori- ja diplomitööde juhendajaks. Mihkel Veiderma on Eesti Keemia Seltsi ja Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige, Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige ja Soome Keemiaseltsi kirjavahetajaliige ning paljude nõukogude ja komisjonide liige.

Väljaspool põhitööd on Mihkel Veiderma huvialadeks olnud Eesti teaduse ja hariduse ajalugu, XX sajandi poliitika, teater ja muusika. Ta on kaasa löönud mitmete kultuuri- ja huviseltside tegevuses.

Isiklikku

Tema isa Aleksander Veiderma oli eesti kooliõpetaja, haridusminister ja poliitik.

Tunnustused

1998. aastal autasustati Mihkel Veidermad Valgetähe III klassi teenetemärgiga, 2001. aastal pälvis ta Baltimaade akadeemiate medali kauaaegse töö eest akadeemiatevahelise koostöö edendamisel ning 2006. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Välislingid