Ambrose Bierce: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
== Elukäik == |
== Elukäik == |
||
Bierce sündis [[Ohio]] osariigis vaeses, kuid kirjandushuvilises perekonnas. Tema [[ekstsentrik]]ust isa oli võtnud kinnisideeks panna kõigile oma 13 lapsele A-tähega algav eesnimi. Aastatel 1861–1864 |
Bierce sündis [[Ohio]] osariigis vaeses, kuid kirjandushuvilises perekonnas. Tema [[ekstsentrik]]ust isa oli võtnud kinnisideeks panna kõigile oma 13 lapsele A-tähega algav eesnimi. Aastatel 1861–1864 võitles Bierce [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjas]]. Kogetud sõjakoledused ja haavatasaamine süvendasid tema negativistlikku hoiakut. Pärast sõda kolis mees [[California]]sse ning temast sai teravmeelseid juhtkirju kirjutav ajakirjanik. |
||
Bierce oli tuntud kui kibestunud mees, kes kaasinimesi eriti ei armastanud. Oma 60. eluaastatel avaldas ta "Saatana sõnaraamatu", sisuks [[pessimist]]liku alatooniga ja [[satiir]]ilised sõnaseletused, mis ühtlasi annavad edasi autori arusaamu inimloomusest. Tema elu lõpp on jäänud saladuseks – ta siirdus [[Mehhiko]]sse tööülesannet täitma, kus ta hukkus. |
Bierce oli tuntud kui kibestunud mees, kes kaasinimesi eriti ei armastanud. Oma 60. eluaastatel avaldas ta "Saatana sõnaraamatu", sisuks [[pessimist]]liku alatooniga ja [[satiir]]ilised sõnaseletused, mis ühtlasi annavad edasi autori arusaamu inimloomusest. Tema elu lõpp on jäänud saladuseks – ta siirdus [[Mehhiko]]sse tööülesannet täitma, kus ta hukkus. |
||
Redaktsioon: 21. juuli 2017, kell 15:25
Ambrose Bierce (24. juuni 1842 – 11. jaanuar 1914) oli USA õuduskirjanik.
Elukäik
Bierce sündis Ohio osariigis vaeses, kuid kirjandushuvilises perekonnas. Tema ekstsentrikust isa oli võtnud kinnisideeks panna kõigile oma 13 lapsele A-tähega algav eesnimi. Aastatel 1861–1864 võitles Bierce Ameerika kodusõjas. Kogetud sõjakoledused ja haavatasaamine süvendasid tema negativistlikku hoiakut. Pärast sõda kolis mees Californiasse ning temast sai teravmeelseid juhtkirju kirjutav ajakirjanik.
Bierce oli tuntud kui kibestunud mees, kes kaasinimesi eriti ei armastanud. Oma 60. eluaastatel avaldas ta "Saatana sõnaraamatu", sisuks pessimistliku alatooniga ja satiirilised sõnaseletused, mis ühtlasi annavad edasi autori arusaamu inimloomusest. Tema elu lõpp on jäänud saladuseks – ta siirdus Mehhikosse tööülesannet täitma, kus ta hukkus.
Bierce'i jutustuste teemad
Tema lood julmusest ja surmast on kirja pandud fantaasiarohkelt ning külmaverelise suhtumisega. Bierce'i kuulsaim jutustus "Owl Creeki silla juhtum" ilmus kogumikus "Elu keskel". See algab sõjajutustusena vangist, kes ootab enda poomist, ent äkitselt saab sellest üleloomulike sündmustega õudusjutt. Vang suudab ühtäkki ajas rännata ja ta usub, et on sellega kurvast lõpust pääsenud, ent paraku naaseb ta reaalsusesse täpselt poomise hetkel. Ajarännud on Bierce'i loomingus korduv motiiv. Novell "Corcosa elanik" jutustab mehest, kes rändab mööda kõrbe ning leiab sealt omaenese haua. Bierce'i nägemuses oli maapealne elu õudne, ent sellele järgnev veelgi hullem. Tema lood olid kõhedust tekitavad, ent samas sisaldasid paraja annuse absurdihuumorit.
Teoseid
- 1872 "The friends Delight" ("Vaenlase nauding")
- 1891 "In the Midst of Life" ("Elu keskel")
- 1906 "The Devil´s Dictionary" ("Saatana sõnaraamat")
- 1909–1912 "The Collected Works of Ambrose Bierce" ("Ambrose Bierce'i kogutud teosed")
Kirjandus
- Maailmakirjanduse leksikon: 1000 kirjanikku, 10 000 teost / Tallinn: TEA Kirjastus, c2012, lk 67.