Nitriidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P remonditud viitamise meetod |
PResümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Nitriid''' on [[keemiline aine]], mis koosneb kahest [[keemiline element|elemendist]], millest üks on [[lämmastik]], ning mille [[molekul]]is sisalduvate lämmastiku[[aatom]]ite vahel puudub [[keemiline side]]. |
'''Nitriid''' on [[keemiline aine]], mis koosneb kahest [[keemiline element|elemendist]], millest üks on [[lämmastik]], ning mille [[molekul]]is sisalduvate lämmastiku[[aatom]]ite vahel puudub [[keemiline side]]. |
||
Kui see element on [[metall]], siis on tegu [[metallinitriid]]iga, kus [[keemiline side|keemiliseks sidemeks]] on [[iooniline side]]. Kui aga teine element on [[mittemetall]], on tegu mittemetallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on [[kovalentne side]]. Erandiks on ammoniaak ehk NH<sub>3</sub> |
Kui see element on [[metall]], siis on tegu [[metallinitriid]]iga, kus [[keemiline side|keemiliseks sidemeks]] on [[iooniline side]]. Kui aga teine element on [[mittemetall]], on tegu mittemetallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on [[kovalentne side]]. Erandiks on ammoniaak ehk NH<sub>3</sub>, kus esineb kovalentse sideme eriliik – doonor-aktseptorside. |
||
Nitriidid tekivad [[redoksreaktsioon]]is, kus üheks lähteaineks on nitriid. Kui ta reageerib enda omast väiksema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta [[oksüdeerija]]na, kui aga reageerib suurema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta redutseerijana. |
Nitriidid tekivad [[redoksreaktsioon]]is, kus üheks lähteaineks on nitriid. Kui ta reageerib enda omast väiksema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta [[oksüdeerija]]na, kui aga reageerib suurema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta redutseerijana. |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
* '''NH<sub>3</sub>''' ehk '''[[ammoniaak]]''' – laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, nitraatide valmistamisel ja ka mõnes kemikaalis. Lahustub hästi vees, on aluseliste omadustega, moodustab ammooniumsooli. On karge, kange lõhnaga. Otsesel suure koguse sissehingamisel väga mürgine, kuid 5% lahus on nuuskpiiritus, mida kasutatakse meditsiinis. |
* '''NH<sub>3</sub>''' ehk '''[[ammoniaak]]''' – laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, nitraatide valmistamisel ja ka mõnes kemikaalis. Lahustub hästi vees, on aluseliste omadustega, moodustab ammooniumsooli. On karge, kange lõhnaga. Otsesel suure koguse sissehingamisel väga mürgine, kuid 5% lahus on nuuskpiiritus, mida kasutatakse meditsiinis. |
||
* '''TiN''' ehk [[titaannitriid]] – väga kõva materjal, üks kõvemaid teemandi järel. |
* '''TiN''' ehk [[titaannitriid]] – väga kõva materjal, üks kõvemaid teemandi järel. |
||
* '''BN''' ehk [[boornitriid]] |
* '''BN''' ehk [[boornitriid]] – teemandist kõvem materjal, selle kuusnurkse kristallstruktuuri küljekujuga allotroop w-BN (wurtzite boron nitride)<ref>https://www.newscientist.com/article/dn16610-diamond-no-longer-natures-hardest-material</ref>. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Viimane redaktsioon: 20. juuli 2017, kell 02:45
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Kui see element on metall, siis on tegu metallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Erandiks on ammoniaak ehk NH3, kus esineb kovalentse sideme eriliik – doonor-aktseptorside.
Nitriidid tekivad redoksreaktsioonis, kus üheks lähteaineks on nitriid. Kui ta reageerib enda omast väiksema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta oksüdeerijana, kui aga reageerib suurema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta redutseerijana.
Näited[muuda | muuda lähteteksti]
- NH3 ehk ammoniaak – laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, nitraatide valmistamisel ja ka mõnes kemikaalis. Lahustub hästi vees, on aluseliste omadustega, moodustab ammooniumsooli. On karge, kange lõhnaga. Otsesel suure koguse sissehingamisel väga mürgine, kuid 5% lahus on nuuskpiiritus, mida kasutatakse meditsiinis.
- TiN ehk titaannitriid – väga kõva materjal, üks kõvemaid teemandi järel.
- BN ehk boornitriid – teemandist kõvem materjal, selle kuusnurkse kristallstruktuuri küljekujuga allotroop w-BN (wurtzite boron nitride)[1].