Artur Tupits: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
== Elukäik == |
== Elukäik == |
||
| ⚫ | Ajalehe Kaja peatoimetaja ning Riigikogu liikmena andis Tupits [[1929]]. aastal Riigikogu vestibüülis kõrvakiilu toonasele töö- ja hoolekande- ning haridusministrile [[Leopold Johanson]]ile. See oli üheks suuremaks skandaaliks Riigikogu ajaloos ning kõnekeelde tuli väljend "tupitsat tegema".<ref>[https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/29.html Meie parlament ja aeg: 1929. Virtuaalnäitus Rahvusraamatukogu lehel]</ref> Juhtum lahendati 1932. aastal, kui mõlemad pooled kuulusid koos valitsusse.<ref>Tupits Johansoniga ühes lauas. Rahvaleht, 3. november 1932, nr 130, lk 1.</ref> |
||
Artur Tupits oli [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu]] ning [[Rahvuskogu]] ja [[I Riigivolikogu]] liige ja põllutööminister neljas valitsuses. |
Artur Tupits oli [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu]] ning [[Rahvuskogu]] ja [[I Riigivolikogu]] liige ja põllutööminister neljas valitsuses. |
||
| ⚫ | Ajalehe Kaja peatoimetaja ning Riigikogu liikmena andis Tupits [[1929]]. aastal Riigikogu vestibüülis kõrvakiilu toonasele töö- ja hoolekande- ning haridusministrile [[Leopold Johanson]]ile. See oli üheks suuremaks skandaaliks Riigikogu ajaloos ning kõnekeelde tuli väljend "tupitsat tegema".<ref>[https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/29.html Meie parlament ja aeg: 1929. Virtuaalnäitus Rahvusraamatukogu lehel]</ref> Juhtum lahendati 1932. aastal, kui mõlemad pooled kuulusid koos valitsusse.<ref>Tupits Johansoniga ühes lauas. Rahvaleht, 3. november 1932, nr 130, lk 1.</ref> |
||
*[[1. november]] [[1932]] – [[18. mai]] [[1933]] põllutööminister [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|Konstantin Pätsi neljandas valitsuses]] |
*[[1. november]] [[1932]] – [[18. mai]] [[1933]] põllutööminister [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|Konstantin Pätsi neljandas valitsuses]] |
||
| 40. rida: | 40. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] |
[[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] |
||
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] |
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] |
||
[[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] |
|||
[[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] |
[[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] |
||
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] |
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] |
||
Redaktsioon: 19. juuli 2017, kell 23:15
Artur Tupits (8. oktoober 1892 Pikknurme, Puurmani vald, Tartumaa – 28. oktoober 1941 Ussollag, Solikamsk, Molotovi oblast (nüüd Permi krai), Vene NFSV) oli Eesti ajakirjanik ja poliitik.
Elukäik
Artur Tupits oli I, II, III, IV ja V Riigikogu ning Rahvuskogu ja I Riigivolikogu liige ja põllutööminister neljas valitsuses.
Ajalehe Kaja peatoimetaja ning Riigikogu liikmena andis Tupits 1929. aastal Riigikogu vestibüülis kõrvakiilu toonasele töö- ja hoolekande- ning haridusministrile Leopold Johansonile. See oli üheks suuremaks skandaaliks Riigikogu ajaloos ning kõnekeelde tuli väljend "tupitsat tegema".[1] Juhtum lahendati 1932. aastal, kui mõlemad pooled kuulusid koos valitsusse.[2]
- 1. november 1932 – 18. mai 1933 põllutööminister Konstantin Pätsi neljandas valitsuses
- 11. september 1937 – 9. mai 1938 põllutööminister Konstantin Pätsi viiendas valitsuses[3]
- 9. mai 1938 – 12. oktoober 1939 põllutööminister ja ühtlasi peaministri asetäitja (alates 11. maist 1938) Kaarel Eenpalu teises valitsuses
- 12. oktoober 1939 – 21. juuni 1940 põllutööminister Jüri Uluotsa valitsuses
Juunis 1940 sooritas Artur Tupits ametiülesannete täitmisel üle-Eestilise ringreisi. Hävinud oli umbes 2 500 000 viljapuud, ligemale 100% pirni- ja ploomipuudest. Kõige raskemalt oli külm kahjustanud õunapuid Tartu-, Võru- ja Petserimaal. Põllutööministeeriumis töötati välja üldjooneline kava puuviljaaianduse ülesehitamiseks, mis nägi ette 10 aasta jooksul 3 400 000 uue viljapuu istutamise[4].
Artur Tupits vahistati 16. novembril 1940 Tallinnas, talle mõisteti 14. mail 1941 tribunali otsusega §58-13 ja §58-2 alusel 10+5 aastat ja ta suri Solikamskis Ussolje laagris 28. oktoobril 1941.[5]
| „ | Meil Eestis oli nagu kombeks saanud kujutada halvana kõike seda, mis meil olemas on ja näidata, et see ei kõlba kuhugi, mis meil iseseisvuse vältel on tehtud ja saavutatud. Meie riik ja kogu meie elamine ning olemine, see pidi allpool igasugust kriitikat olema. Ainult välismail, seal pidi kõik hea ja korras olema.
Kui niiviisi inimestele päevast päeva räägiti ja isegi siis keegi Eesti riigi kaitseks välja ei astunud, kui karikaturistid meie riigijuhte üksteise võidu iga päev naeruvääristasid, siis pole ime, kui lugupidamine Eesti riigist ja tema valitsusest järjest langes. |
“ | A. Tupits. "Riikliku propaganda vajadus" - Kaja, | ||
Viited
- ↑ Meie parlament ja aeg: 1929. Virtuaalnäitus Rahvusraamatukogu lehel
- ↑ Tupits Johansoniga ühes lauas. Rahvaleht, 3. november 1932, nr 130, lk 1.
- ↑ VI RIIGIKOGU (Riigivolikogu ja Riiginõukogu), 07.04.1938-05.07.1940 Eesti Rahvusraamatukogu virtuaalnäitus "Meie parlament ja aeg : fakte, sündmusi, dokumente, inimesi"
- ↑ Leiba peaksime tänavu saama. Rahvaleht, 15. juuni 1940, nr 139, lk 8.
- ↑ POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS 1940–1988 (§58)
Välislingid
- Artur Tupits Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Eesti ajakirjanikud
- I Riigikogu liikmed
- II Riigikogu liikmed
- III Riigikogu liikmed
- IV Riigikogu liikmed
- V Riigikogu liikmed
- Rahvuskogu liikmed
- I Riigivolikogu liikmed
- Eesti põllutööministrid
- Põllutöökoja liikmed
- Põllumeestekogude poliitikud
- Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud
- Eesti represseeritud isikud
- Sündinud 1892
- Surnud 1941