Pooljagu: erinevus redaktsioonide vahel
P (Script) File:Squad Nato.svg → File:Fireteam Nato.svg File renaming criterion #3: Correct misleading names into accurate ones. |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Mall:NATO maaväe üksused}} |
{{Mall:NATO maaväe üksused}} |
||
[[Pilt:Fireteam Nato.svg|thumb|Grupp (sõbralik jõud) |
[[Pilt:Fireteam Nato.svg|thumb|Grupp (sõbralik jõud) – [[NATO]] taktikaline tingmärk]] |
||
[[Pilt:Defense.gov News Photo 091018-M-7825S-111.jpg|thumb|right|USA merejalaväelaste grupp Afganistanis patrullimas |
[[Pilt:Defense.gov News Photo 091018-M-7825S-111.jpg|thumb|right|USA merejalaväelaste grupp Afganistanis patrullimas]] |
||
'''Grupp''' (ka pooljagu) on sõjaväeline jaost väiksem [[allüksus]], mis koosneb reeglina 3...6 sõjaväelasest. |
'''Grupp''' (ka pooljagu) on sõjaväeline jaost väiksem [[allüksus]], mis koosneb reeglina 3...6 sõjaväelasest. |
||
Grupi koosseis sõltub otstarbest ja ülesandest. Grupp võib kuuluda kas [[jagu|jao]] koosseisu või olla allutatud vahetult kõrgemale üksusele. Samuti võidakse formeerida eriliste ülesannete täitmiseks ajutisi gruppe. Grupi koosseis võib olla jagatud [[ |
Grupi koosseis sõltub otstarbest ja ülesandest. Grupp võib kuuluda kas [[jagu|jao]] koosseisu või olla allutatud vahetult kõrgemale üksusele. Samuti võidakse formeerida eriliste ülesannete täitmiseks ajutisi gruppe. Grupi koosseis võib olla jagatud [[lahingupaar]]ideks. |
||
Grupi ülem on tavaliselt vanem sõdur ([[kapral]]) või [[nooremallohvitser]]. Oluliste ülesannete täitmiseks mõeldud spetsiaalset gruppi võib juhtida ka kõrgema auastmega sõjaväelane. |
Grupi ülem on tavaliselt vanem sõdur ([[kapral]]) või [[nooremallohvitser]]. Oluliste ülesannete täitmiseks mõeldud spetsiaalset gruppi võib juhtida ka kõrgema auastmega sõjaväelane. |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
==Grupp suurema väeüksusena== |
==Grupp suurema väeüksusena== |
||
Taktikalise tegevuse koordineerimiseks ja omavahelise koostöö organiseerimiseks võidakse formeerida [[rügement]]idest, [[pataljon]]idest või/ja [[kompanii]]dest |
Taktikalise tegevuse koordineerimiseks ja omavahelise koostöö organiseerimiseks võidakse formeerida [[rügement]]idest, [[pataljon]]idest või/ja [[kompanii]]dest lahinguülesande täitmiseks ajutisi '''[[lahingugrupp]]e''' või '''taktikalisi gruppe'''. |
||
=== Grupp Eesti riigikaitse ajaloos === |
=== Grupp Eesti riigikaitse ajaloos === |
||
Redaktsioon: 19. juuli 2017, kell 16:01
| NATO maaväe üksused | ||||
|---|---|---|---|---|
| Märk | Üksus | Koosseis | Ülem | NATO kood |
|
Pooljagu/ grupp/ meeskond |
3–6 | nooremseersant/ kapral |
OR-4/ OR-2 |
|
Jagu | 6–12 | seersant | OR-4 |
|
Poolrühm | 7-20 | seersant | OR-4 |
|
Rühm | 15–50 | leitnant | OF-1 |
|
Kompanii | 80–250 | kapten major |
OF-2 OF-3 |
|
Pataljon | 300–800 | kolonelleitnant | OF-4 |
|
Rügement Brigaad |
3000–5000 | kolonel brigaadikindral |
OF-5 OF-6 |
|
Diviis | 10 000 – 30 000 | kindralmajor | OF-7 |
|
Korpus | 30 000 – 50 000 | kindralleitnant | OF-8 |
|
Armee | 100 000 – 300 000 | kindral | OF-9 |
|
Armeegrupp/ rinne |
2+ armeed | välimarssal armeekindral |
OF-10 |
|
Piirkond/ sõjatander |
4+ armeegruppi | kuuetärnikindral ülemjuhataja |
? |
Grupp (ka pooljagu) on sõjaväeline jaost väiksem allüksus, mis koosneb reeglina 3...6 sõjaväelasest.
Grupi koosseis sõltub otstarbest ja ülesandest. Grupp võib kuuluda kas jao koosseisu või olla allutatud vahetult kõrgemale üksusele. Samuti võidakse formeerida eriliste ülesannete täitmiseks ajutisi gruppe. Grupi koosseis võib olla jagatud lahingupaarideks.
Grupi ülem on tavaliselt vanem sõdur (kapral) või nooremallohvitser. Oluliste ülesannete täitmiseks mõeldud spetsiaalset gruppi võib juhtida ka kõrgema auastmega sõjaväelane.
Näiteks:
- tankitõrjegrupp
- luuregrupp
- vaatlusgrupp
- tulejuhtimisgrupp
- meditsiinine evakuatsioonigrupp
- suurtükiväe arvutusgrupp
- remondigrupp
- laskemoonagrupp
Pooljaoks nimetatakse kaitseväes (peamiselt jalaväes) jao allüksust, kui jagu koosneb kahest võrdse suurusega grupist.
Grupp suurema väeüksusena
Taktikalise tegevuse koordineerimiseks ja omavahelise koostöö organiseerimiseks võidakse formeerida rügementidest, pataljonidest või/ja kompaniidest lahinguülesande täitmiseks ajutisi lahingugruppe või taktikalisi gruppe.
Grupp Eesti riigikaitse ajaloos
Eesti sõjaväes nimetati 1940. aastani grupiks ka suurtükiväes ja õhutõrjes (õhukaitse) pataljonile vastavat (suurtükkidega relvastatud) üksust. Sellega seonduvalt nimetati Eesti Kaitseväes 1998. a taasloodud suurtükiväeosa samuti Suurtükiväegrupiks. Alates 2009. aastast nimetatakse kaitseväes pataljonile vastavat suurtükiväeosa suurtükiväepataljoniks (vastavat õhutõrjeväeosa nimetatakse õhutõrjepataljoniks).