Tunnetusteadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Tunnetusteadus''' ehk '''kognitsiooniteadus''' (ka ''kognitiivteadus'', ''kognitiivteadused''; [[inglise keel]]es ''cognitive science'', [[saksa keel]]es ''Kognitionswissenschaft'', [[soome keel]]es ''kognitiotiede'') on [[teadusharu]], mille |
'''Tunnetusteadus''' ehk '''kognitsiooniteadus''' (ka ''kognitiivteadus'', ''kognitiivteadused''; [[inglise keel]]es ''cognitive science'', [[saksa keel]]es ''Kognitionswissenschaft'', [[soome keel]]es ''kognitiotiede'') on [[teadusharu]], mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid. Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks [[taju]], [[mõtlemine]], [[õppimine]], [[motoorika]] ja [[keel (keeleteadus)|keel]]. Tunnetusteaduse all mõistetakse enamasti interdistsiplinaarset valdkonda, mis lõikub [[psühholoogia]], [[neuroloogia]], [[informaatika]], [[lingvistika]] ja [[filosoofia]]ga. Eksisteerivad ka näiteks teadusharud [[kognitiivne etoloogia]], [[kognitiivne lingvistika]] ja [[kognitiivne semiootika]]. |
||
[[Kategooria:Psühholoogia]] |
[[Kategooria:Psühholoogia]] |
Redaktsioon: 19. juuli 2017, kell 10:44
Tunnetusteadus ehk kognitsiooniteadus (ka kognitiivteadus, kognitiivteadused; inglise keeles cognitive science, saksa keeles Kognitionswissenschaft, soome keeles kognitiotiede) on teadusharu, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid. Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks taju, mõtlemine, õppimine, motoorika ja keel. Tunnetusteaduse all mõistetakse enamasti interdistsiplinaarset valdkonda, mis lõikub psühholoogia, neuroloogia, informaatika, lingvistika ja filosoofiaga. Eksisteerivad ka näiteks teadusharud kognitiivne etoloogia, kognitiivne lingvistika ja kognitiivne semiootika.