Kohtla-Järve: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
71. rida: 71. rida:
*[[Veliki Novgorod]], [[Venemaa]]
*[[Veliki Novgorod]], [[Venemaa]]
*[[Slantsõ rajoon]], [[Venemaa]]
*[[Slantsõ rajoon]], [[Venemaa]]
*[[Kingisseppa rajoon]], [[Venemaa]]
*[[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]], [[Venemaa]]
*[[Korostõšev]], [[Ukraina]]
*[[Korostõšev]], [[Ukraina]]
*[[Wyszkow]], [[Poola]]
*[[Wyszkow]], [[Poola]]

Redaktsioon: 14. juuli 2017, kell 08:35

Kohtla-Järve

Pindala 54,02 km²
Elanikke 33 675 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 0321[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 24′ N, 27° 17′ E
Kohtla-Järve (Eesti)
Kohtla-Järve
Kaart

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast.

Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.

Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal.

Ajalugu

Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis.

Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis.

1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.[viide?]

Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov.[3][4]

Majandus

Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal ca 255 milj. €. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. detsembris.

Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), õmblustööstus (10 ettevõtet, sh Baltika tütarettevõtte Virulane õmblustsehh), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine.

Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.

Lisaks tegutsevad läheduses Viru põlevkivikaevandus (plaanis sulgeda 2013.a.) ning elektrijaamad (sh Ahtme elektrijaam, võimsusega 30 MW).

Sport

Kohtla-Järve FC Lootus mängib jalgpalli Eesti esiliigas.

Kohtla-Järve BC HITO mängib korvpalli Eesti teises liigas

Linnaosad

1-Ahtme, 2-Järve, 3-Kukruse, 4-Oru, 5-Sompa, 6-Viivikonna ja Sirgala

Kohtla-Järve linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast (elanike arv teises tulbas rahvaloenduse andmetel seisuga 31.12.2011, kolmandas tulbas rahvastikuregistri järgi seisuga 1.01.2016[5] ):

2011 2016
Ahtme 17 252 16 222
Järve 17 054 15 869
Oru 1266 1133
Sompa 958 873
Kukruse 572 550
Viivikonna koos Sirgalaga 99 126

Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev.

Sõpruslinnad

Kohtla-Järve sõpruslinnadeks teistes riikides on:[6]

Pildid

Vaata ka

Viited

  1. Statistikaamet, vaadatud 8.07.2023.
  2. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  3. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  4. Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist
  5. Statistikaamet (27.5.2016). "RV0282: Rahvastik soo, vanuserühma ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar".
  6. "Välissuhted" (Estonian). Kohtla-Järve linn. Vaadatud 1. märts 2012.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid