Läbilöögitugevus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
⚫ | |||
⚫ | |||
: <math> E = {{U} \over {d}}, </math> |
|||
⚫ | |||
kus <math> d </math> on dielektrikukihi paksus. |
|||
Läbilöögitugevust <math> E </math> väljendatakse enamasti [[kilo]]voltides millimeetri kohta. |
|||
[[Elektriisolatsioon|Isoleermaterjalide]] läbilöögitugevust kasutatakse seadme lubatava pinge määramiseks.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1992</ref> |
|||
Läbilöögitugevus pole konstantne suurus, vaid sõltub peale aine eriomaduste ka keskkonnatingimustest. Isoleermaterjalide läbilöögitugevuse määramise metoodika on toodud Euroopa Liidu standardisarjas IEC 60243. |
|||
⚫ | |||
*[[klaas]] vähemalt 8 kV/mm |
|||
*[[portselan]] 20 kV/mm |
|||
*[[kvartsklaas]] 25–40 kV/mm |
|||
*[[polüvinüülkloriid]] (PVC) 30 kV/mm |
|||
*[[polüstürool]] 20–55 kV/mm |
|||
*[[polütetrafluoroetüleen]] (PTFE) 18–105 kV/mm |
|||
* [[vilk]] kuni 60 kV/mm |
|||
*[[trafoõli]] (kuivatatud) 5–30 kV/mm |
|||
*destilleeritud vesi 65–70 kV/mm |
|||
*kuiv õhk ([[normaalrõhk|normaalrõhul]]) vähemalt 1 kV/mm |
|||
*kõrg[[vaakum]] 20–40 kV/mm (sõltuvalt [[elektrood]]ide kujust) |
|||
== Viited == |
|||
{{ Viited }} |
|||
== Vaata ka == |
|||
* [[Läbilöök]] |
|||
== Välislingid == |
|||
*[http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/materjali_elektriline_tugevus.html Materjali elektriline tugevus] |
|||
[[Kategooria:Elektrotehnika]] |
[[Kategooria:Elektrotehnika]] |
Redaktsioon: 12. juuli 2017, kell 10:16
Läbilöögitugevus on dielektriku (isoleeraine) elektrilist tugevust iseloomustav suurus, mis arvuliselt võrdub pingega , mille korral ühikulise paksusega dielektrikukihis tekib läbilöök:
kus on dielektrikukihi paksus.
Läbilöögitugevust väljendatakse enamasti kilovoltides millimeetri kohta.
Isoleermaterjalide läbilöögitugevust kasutatakse seadme lubatava pinge määramiseks.[1]
Läbilöögitugevus pole konstantne suurus, vaid sõltub peale aine eriomaduste ka keskkonnatingimustest. Isoleermaterjalide läbilöögitugevuse määramise metoodika on toodud Euroopa Liidu standardisarjas IEC 60243.
Mõnede ainete läbilöögitugevus:
- klaas vähemalt 8 kV/mm
- portselan 20 kV/mm
- kvartsklaas 25–40 kV/mm
- polüvinüülkloriid (PVC) 30 kV/mm
- polüstürool 20–55 kV/mm
- polütetrafluoroetüleen (PTFE) 18–105 kV/mm
- vilk kuni 60 kV/mm
- trafoõli (kuivatatud) 5–30 kV/mm
- destilleeritud vesi 65–70 kV/mm
- kuiv õhk (normaalrõhul) vähemalt 1 kV/mm
- kõrgvaakum 20–40 kV/mm (sõltuvalt elektroodide kujust)