Läbilöögitugevus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Läbilöögitugevus''' on [[dielektrik]]u (isoleeraine) elektrilist tugevust iseloomustav suurus, mis arvuliselt võrdub [[Pinge (elekter)|pingega]] <math> U </math>, mille korral ühikulise paksusega [[dielektrik]]ukihis tekib [[läbilöök]]:
{{liita|Dielektriline läbilöögitugevus}}
: <math> E = {{U} \over {d}}, </math>
'''Läbilöögitugevus''' ehk '''dielektriline tugevus''' on suurus, mis arvuliselt võrdub [[Pinge (elekter)|pingega]], mille korral ühikulise paksusega [[dielektrik]]ukihis tekib [[läbilöök]]. Läbilöögitugevus määratakse katseliselt.
kus <math> d </math> on dielektrikukihi paksus.

Läbilöögitugevust <math> E </math> väljendatakse enamasti [[kilo]]voltides millimeetri kohta.

[[Elektriisolatsioon|Isoleermaterjalide]] läbilöögitugevust kasutatakse seadme lubatava pinge määramiseks.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1992</ref>

Läbilöögitugevus pole konstantne suurus, vaid sõltub peale aine eriomaduste ka keskkonnatingimustest. Isoleermaterjalide läbilöögitugevuse määramise metoodika on toodud Euroopa Liidu standardisarjas IEC 60243.

Mõnede ainete läbilöögitugevus:
*[[klaas]] vähemalt 8 kV/mm
*[[portselan]] 20 kV/mm
*[[kvartsklaas]] 25–40 kV/mm
*[[polüvinüülkloriid]] (PVC) 30 kV/mm
*[[polüstürool]] 20–55 kV/mm
*[[polütetrafluoroetüleen]] (PTFE) 18–105 kV/mm
* [[vilk]] kuni 60 kV/mm
*[[trafoõli]] (kuivatatud) 5–30 kV/mm
*destilleeritud vesi 65–70 kV/mm
*kuiv õhk ([[normaalrõhk|normaalrõhul]]) vähemalt 1 kV/mm
*kõrg[[vaakum]] 20–40 kV/mm (sõltuvalt [[elektrood]]ide kujust)

== Viited ==
{{ Viited }}

== Vaata ka ==
* [[Läbilöök]]

== Välislingid ==
*[http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/materjali_elektriline_tugevus.html Materjali elektriline tugevus]


[[Kategooria:Elektrotehnika]]
[[Kategooria:Elektrotehnika]]

Redaktsioon: 12. juuli 2017, kell 10:16

Läbilöögitugevus on dielektriku (isoleeraine) elektrilist tugevust iseloomustav suurus, mis arvuliselt võrdub pingega , mille korral ühikulise paksusega dielektrikukihis tekib läbilöök:

kus on dielektrikukihi paksus.

Läbilöögitugevust väljendatakse enamasti kilovoltides millimeetri kohta.

Isoleermaterjalide läbilöögitugevust kasutatakse seadme lubatava pinge määramiseks.[1]

Läbilöögitugevus pole konstantne suurus, vaid sõltub peale aine eriomaduste ka keskkonnatingimustest. Isoleermaterjalide läbilöögitugevuse määramise metoodika on toodud Euroopa Liidu standardisarjas IEC 60243.

Mõnede ainete läbilöögitugevus:

Viited

  1. EE 6. köide, 1992

Vaata ka

Välislingid