Jõe lang: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
3. rida: 3. rida:
'''Keskmine lang''' on kogu jõe pikkuse ja jõe languse (jõe lähte ja suudme kõrguste vahe) suhe.
'''Keskmine lang''' on kogu jõe pikkuse ja jõe languse (jõe lähte ja suudme kõrguste vahe) suhe.


Langusest sõltuvad voolukiirus ja jõe kulutatava ja/või kuhjava tegevuse suurus. Mida suurem on jõe lang, seda suurem on vee voolukiirus ja vee kulutatav mõju [[jõesäng]]ile.
Langusest sõltuvad voolukiirus ning jõe kulutatava ja/või kuhjava tegevuse suurus. Mida suurem on jõe lang, seda suurem on vee voolukiirus ja vee kulutatav mõju [[jõesäng]]ile.


Suurim keskmine lang [[Eesti]]s on [[Pärlijõgi|Pärlijõel]] - 2,48 m/km, väikseim on [[Emajõgi|Emajõel]] - 0,04 m/km.
Suurim keskmine lang [[Eesti]]s on [[Pärlijõgi|Pärlijõel]] 2,48 m/km, väikseim on [[Emajõgi|Emajõel]] 0,04 m/km.


[[Põhja-Eesti]] jõgedel on lang väike [[ülemjooks]]ul ja suur [[alamjooks]]ul, eriti [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]] piirkonnas. [[Lõuna-Eesti]]s on olukord vastupidine: suur lang ülemjooksul ja väike lang alamjooksul.Piusa jõe ülemjooks on kiire,alamjooks on ka kiire ja keskjooks on aeglane
[[Põhja-Eesti]] jõgedel on lang väike [[ülemjooks]]ul ja suur [[alamjooks]]ul, eriti [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]] piirkonnas. [[Lõuna-Eesti]]s on olukord vastupidine: suur lang ülemjooksul ja väike lang alamjooksul. Piusa jõe ülemjooks on kiire, alamjooks on ka kiire ja keskjooks on aeglane


== Eesti jõgede keskmisi lange ==
== Eesti jõgede keskmisi lange ==
22. rida: 22. rida:
|-
|-
| Elva
| Elva
| 2,00 m/km
| 2,00 m/km
|-
|-
| Loobu
| Loobu
| 1,70 m/km
| 1,70 m/km
|-
|-
| Valgejõgi
| Valgejõgi

Viimane redaktsioon: 11. juuli 2017, kell 16:27

Jõe lang (lühemalt lang) on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Lang 0,1 m/km tähendab, et jõe langus 100 km kohta on 10 m.

Keskmine lang on kogu jõe pikkuse ja jõe languse (jõe lähte ja suudme kõrguste vahe) suhe.

Langusest sõltuvad voolukiirus ning jõe kulutatava ja/või kuhjava tegevuse suurus. Mida suurem on jõe lang, seda suurem on vee voolukiirus ja vee kulutatav mõju jõesängile.

Suurim keskmine lang Eestis on Pärlijõel – 2,48 m/km, väikseim on Emajõel – 0,04 m/km.

Põhja-Eesti jõgedel on lang väike ülemjooksul ja suur alamjooksul, eriti Põhja-Eesti klindi piirkonnas. Lõuna-Eestis on olukord vastupidine: suur lang ülemjooksul ja väike lang alamjooksul. Piusa jõe ülemjooks on kiire, alamjooks on ka kiire ja keskjooks on aeglane

Eesti jõgede keskmisi lange[muuda | muuda lähteteksti]

Jõe nimi Jõe lang
Pärlijõgi 2,48 m/km
Piusa 2,24 m/km
Elva 2,00 m/km
Loobu 1,70 m/km
Valgejõgi 1,39 m/km
Kunda 1,36 m/km
Ahja 0,97 m/km
Vääna 0,69 m/km
Õhne 0,56 m/km
Raudna 0,42 m/km
Narva 0,39 m/km
Tänassilma 0,26 m/km
Emajõgi 0,04 m/km

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]