Estonia-Film: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. juuli 2017, kell 10:16

Estonia-Film oli tummfilme tootev ettevõte Eestis. Tegutses aastatel 1919–1932.^[1]

Filmistuudio asutas Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Kahjuks ei jõudnud ta ise selles stuudios kaasa lüüa, kuna hukkusa 1918 Vene sõjaväkke mobiliseerituna rongiõnnetuses.^[1]

Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus). Eeskujuks oli Lumierid'e analoogne filmiettevõta.

Produtseeriti üks täispikk mängufilm: "Armastuse pisielukas" (1921). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokumentaalfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti Riigikroonika eelkäijad.

Tähtsamate olustikufilmide "Tallinna "Ilu"" ja "Tartu "Ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohast.

Tähtsaimaks ülevaatefilmiks oli "Filmikaameraga läbi Eestimaa" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.

Estonia-Film korraldas 1923. ja 1925. aastal Eesti esimesed missivõistlused.

1927. aastal tekkis seoses helifilmi tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritas koondada olemasolevaid ressursse, et teha esimene eesti helifilm, kuid plaanid jäid esialgu vaid plaanideks.

1932. aastal kuulutas Estonia-Film välja pankroti ja lõpetas tegevuse.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Estonia Film". Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 13.01.2013.

[EFIS-1] 1,0 ^1,1 "Estonia Film". Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 13.01.2013.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}
 {{allikad}}
-'''Estonia-Film''' oli [[tummfilm]]e tootev ettevõte Eestis. Tegutses aastatel [[1919]] – [[1932]].<ref name="EFIS">{{netiviide
+'''Estonia-Film''' oli [[tummfilm]]e tootev ettevõte Eestis. Tegutses aastatel [[1919]]–[[1932]].<ref name="EFIS">{{netiviide
 | Autor=
 | URL = http://www.efis.ee/et/filmitegijad/asutus/id/56/
@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 }}</ref>
-Asutajaks oli [[Johannes Pääsuke]], kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Ise hukkus ta [[1918]] Vene sõjaväkke [[mobilisatsioon|mobiliseerituna]] rongiõnnetusel.<ref name="EFIS" />
+Filmistuudio asutas [[Johannes Pääsuke]], kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Kahjuks ei jõudnud ta ise selles stuudios kaasa lüüa, kuna hukkusa [[1918]] Vene sõjaväkke [[mobilisatsioon|mobiliseerituna]] rongiõnnetuses.<ref name="EFIS" />
-Projekti viisid ellu vennad [[Peeter Parikas]] ja [[Georg Johannes Parikas]] (kapital) & [[Theodor Märska]], [[Konstantin Märska]] (teostus). Mudeliks oli Lumierid'e analoogne filmikompanii.
+Projekti viisid ellu vennad [[Peeter Parikas]] ja [[Georg Johannes Parikas]] (kapital) & [[Theodor Märska]], [[Konstantin Märska]] (teostus). Eeskujuks oli Lumierid'e analoogne filmiettevõta.
-Produtseeriti üks täispikk [[mängufilm]]: "[[Armastuse pisielukas]]" ([[1921]]). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Filmid olid suuresti Riigikroonika asemikeks.
+Produtseeriti üks täispikk [[mängufilm]]: "[[Armastuse pisielukas]]" ([[1921]]). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokumentaalfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti Riigikroonika eelkäijad.
-Tähtsamad olustikulised filmide "[[Tallinna "Ilu]]"" ja "[[Tartu "Ilu]]"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohtadest.
+Tähtsamate olustikufilmide "[[Tallinna "Ilu]]"" ja "[[Tartu "Ilu]]"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohast.
-Tähtsaimaks nn ülevaatefilmiks oli "[[Filmikaameraga läbi Eestimaa]]" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.
+Tähtsaimaks ülevaatefilmiks oli "[[Filmikaameraga läbi Eestimaa]]" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.
 Estonia-Film korraldas 1923. ja 1925. aastal [[Eesti Miss Estonia|Eesti esimesed missivõistlused]].
-[[1927]]. aastal tekib seoses [[helifilm]]i tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritab koondada olemasolevaid ressursse, et teha ära esimene eesti helifilm, kuid üritus jääbki esialgu ürituseks.
+[[1927]]. aastal tekkis seoses [[helifilm]]i tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritas koondada olemasolevaid ressursse, et teha esimene eesti helifilm, kuid plaanid jäid esialgu vaid plaanideks.
 [[1932]]. aastal kuulutas Estonia-Film välja [[pankrot]]i ja lõpetas tegevuse.