Iiri näljahäda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. juuli 2017, kell 15:58

Iiri näljahäda ehk Suur näljahäda (iiri keeles an Gorta Mór, inglise keeles the Great Hunger) oli suure hulgalise nälgimise, haiguste, ikalduse ja massilise väljarände periood Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuulunud Iirimaal aastatel 1845–1852.

Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas kartulimädanik täielikult kartuli iirlaste rahvuslikult toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt ainuüksi sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus Suurbritanniasse kui ka sealtkaudu või otse Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus kirstulaevadeks, kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta.

Iirimaa kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes 25%. Suhted Briti krooniga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. See olukord oli Iirimaa iseseisvumiseni viinud sündmuste üks ajendeid.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Viitamata|kuu=juuli|aasta=2017}}
-[[Pilt:Famine memorial dublin.jpg|pisi|230px|Suure näljahäda mälestusmärk [[Dublin]]is.]]
+[[Pilt:Famine memorial dublin.jpg|pisi|230px|Suure näljahäda mälestusmärk [[Dublin]]is]]
-'''Iiri näljahäda''' ehk '''Suur näljahäda''' ([[iiri keel|iiri keeles]] ''an Gorta Mór'', [[inglise keel|inglise keeles]] ''the Great Hunger'') oli suure hulgalise nälgimise, haiguste, ikalduse ja massilise väljarände periood [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Surbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] koosseisu kuulunud [[Iirimaa]]l [[1845]]. ja [[1852]]. aasta vahel.
+'''Iiri näljahäda''' ehk '''Suur näljahäda''' ([[iiri keel|iiri keeles]] ''an Gorta Mór'', [[inglise keel|inglise keeles]] ''the Great Hunger'') oli suure hulgalise nälgimise, haiguste, ikalduse ja massilise väljarände periood [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] koosseisu kuulunud [[Iirimaa]]l aastatel [[1845]]–[[1852]].
-Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[Kartul|kartuli]] iirlaste rahvuslikult toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt ainuüksi sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teine sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar|Suurbritanniasse]] kui ka sealtkaudu või otse [[Põhja-Ameerika]]sse ning [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus kirstulaevadeks, kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta.
+Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[Kartul|kartuli]] iirlaste rahvuslikult toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt ainuüksi sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar|Suurbritanniasse]] kui ka sealtkaudu või otse [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus kirstulaevadeks, kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta.
 [[Iirimaa]] kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes 25%. Suhted Briti krooniga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. See olukord oli Iirimaa iseseisvumiseni viinud sündmuste üks ajendeid.