Liepāja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. juuli 2017, kell 20:50

Liepāja (läti^ⓘ) (ka Liibavi, saksa Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Asub Läänemere ja Liepāja järve vahelisel maakitsusel. Liepāja on Läti kõige läänepoolsem linn.

Liepāja on omaette 1. järgu haldusüksus – vabariigilinn (republikas pilsēta).

2010. aasta alguses oli Liepāja elanikest arvestuslikult lätlasi 53,0%, venelasi 32,2%, ukrainlasi 5,2%, valgevenelasi 3,5%, leedulasi 3,1%, poolakaid 1,1% ja muudest rahvustest inimesi 1,9%.

Karosta kanali ääres varem paiknenud Vene sõjaväe sadamas tegutseb Tosmare Laevatehas, millel on ainsana Balti riikidest kuivdokid, ehitatud enne Esimest maailmasõda. Ühe doki pikkus on 187 m ja laius 26 m, teine on 220 m pikk ja 24 m lai. Praegu on Liepājas vabamajanduspiirkonna raames Läti suuruselt kolmas kaubasadam.

Kesklinnast 7 km kaugusel asub Liepāja lennujaam. Linnas on aastal 1954 avatud ülikool.

Ajalugu

Asulat on esimest korda mainitud aastal 1253 (Villa Liva ehk liivi küla). Toona kuulus see kuralaste Piemare maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal 1263. Linnaõigused sai Liepāja aastal 1625 Friedrich Kettlerilt.

Aastal 1823 rajati linna trükikoda, aastal 1845 avati seal merekool. Aastatel 1869–1876 ehitati Liibavi–Romno raudteed, mis ühendas linna Poltaava kubermanguga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks – nii töötas XIX sajandi lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal 1890 rajati Karosta linnaossa sõjasadam. Aastal 1893 valmis katoliikliku piiskopkonna Püha Joosepi katedraal. Aastal 1899 avati linnas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev trammiliiklus. Aastal 1903 valmis Karostas mereväelastele mõeldud Karosta katedraal. Aastaks 1914 oli linnas ligi 100 000 elanikku.

Aastal 1941 hõivasid linna Saksa väed, seejärel hukkasid nad 15.–17. detsembrini ligi 7000 linnas elanud juuti. Nõukogude ajal oli linnas sõjalaevastiku baas, kust vene sõjaväelased lahkusid 31. augustil 1994.

Vaata ka

Galerii

Liepāja kesklinn
Raekoda
Kesklinna vaade
Turuhoone
Liepāja Püha Anna kirik
Liepāja metallurgiakombinaat
Sadam

Viited

Välislingid

@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 Liepāja on omaette [[1. järgu haldusüksus]] – [[vabariigilinn]] (''republikas pilsēta'').
-[[2010]]. aasta alguses oli Liepāja elanikest arvestuslikult [[lätlased|lätlasi]] 53,0 %, [[venelased|venelasi]] 32,2 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 5,2 %, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 3,5 %, [[leedulased|leedulasi]] 3,1 %, [[poolakad|poolakaid]] 1,1 % ja muudest rahvustest inimesi 1,9 %.
+[[2010]]. aasta alguses oli Liepāja elanikest arvestuslikult [[lätlased|lätlasi]] 53,0%, [[venelased|venelasi]] 32,2%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 5,2%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 3,5%, [[leedulased|leedulasi]] 3,1%, [[poolakad|poolakaid]] 1,1% ja muudest rahvustest inimesi 1,9%.
-Karosta kanali ääres varem paiknenud Vene sõjaväe sadamas tegutseb Tosmare Laevatehas, millel on ainsana Balti riikides [[dokk|kuivdokid]], ehitatud enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Ühe doki pikkus on 187 m ja laius 26 m, teine on 220 m pikk ja 24 m lai. Praegu on Liepājas vabamajanduspiirkonna raames Läti suuruselt kolmas kaubasadam.
+Karosta kanali ääres varem paiknenud Vene sõjaväe sadamas tegutseb Tosmare Laevatehas, millel on ainsana Balti riikidest [[dokk|kuivdokid]], ehitatud enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Ühe doki pikkus on 187 m ja laius 26 m, teine on 220 m pikk ja 24 m lai. Praegu on Liepājas vabamajanduspiirkonna raames Läti suuruselt kolmas kaubasadam.
 Kesklinnast 7 km kaugusel asub [[Liepāja lennujaam]]. Linnas on aastal [[1954]] avatud [[Liepāja Ülikool|ülikool]].
@@ 33. rida: / 33. rida: @@
 Asulat on esimest korda mainitud aastal [[1253]] (''Villa Liva'' ehk liivi küla). Toona kuulus see [[kuralased|kuralaste]] [[Piemare]] maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal [[1263]]. Linnaõigused sai Liepāja aastal [[1625]] [[Friedrich Kettler]]ilt.
-Aastal [[1823]] rajati linna trükikoda, aastal [[1845]] avati seal merekool. Aastast [[1869]] aastani [[1876]] ehitati [[Liibavi-Romno raudtee]]d, mis ühendas linna [[Poltaava kubermang]]uga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks - nii töötas [[XIX sajand]]i lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal [[1890]] rajati [[Karosta]] linnaossa sõjasadam. Aastal [[1893]] valmis katoliikliku [[Liepāja piiskopkond|piiskopkonna]] [[Liepāja Püha Joosepi katedraal|Püha Joosepi katedraal]]. Aastal [[1899]] avati linnas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev [[Trammiliiklus Liepājas|trammiliiklus]]. Aastal [[1903]] valmis Karostas mereväelastele mõeldud [[Liepāja Püha Nikolai katedraal|Karosta katedraal]]. Aastaks [[1914]] oli linnas ligi 100 000 elanikku.
+Aastal [[1823]] rajati linna trükikoda, aastal [[1845]] avati seal merekool. Aastatel [[1869]]–[[1876]] ehitati [[Liibavi-Romno raudtee|Liibavi–Romno raudtee]]d, mis ühendas linna [[Poltaava kubermang]]uga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks – nii töötas [[XIX sajand]]i lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal [[1890]] rajati [[Karosta]] linnaossa sõjasadam. Aastal [[1893]] valmis katoliikliku [[Liepāja piiskopkond|piiskopkonna]] [[Liepāja Püha Joosepi katedraal|Püha Joosepi katedraal]]. Aastal [[1899]] avati linnas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev [[Trammiliiklus Liepājas|trammiliiklus]]. Aastal [[1903]] valmis Karostas mereväelastele mõeldud [[Liepāja Püha Nikolai katedraal|Karosta katedraal]]. Aastaks [[1914]] oli linnas ligi 100 000 elanikku.
-Aastal [[1941]] hõivasid linna saksa väed, seejärel hukkasid nad viieteistkümnendast seitsmeteistkümnenda detsembrini ligi 7000 linnas elanud [[juudid|juuti]]. Nõukogude ajal oli linnas sõjalaevastiku baas, kust vene sõjaväelased lahkusid [[31. august]]il [[1994]].
+Aastal [[1941]] hõivasid linna Saksa väed, seejärel hukkasid nad 15.–17. detsembrini ligi 7000 linnas elanud [[juudid|juuti]]. Nõukogude ajal oli linnas sõjalaevastiku baas, kust vene sõjaväelased lahkusid [[31. august]]il [[1994]].
 ==Vaata ka==