Müsteerium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. juuli 2017, kell 17:04

Müsteerium oli kitsale ringile mõeldud salajane usutalitus, millega loodeti mõjutada inimese elu pärast surma. Müsteeriumid hakkasid levima antiikmaailmas hellenistlikul ajastul. Sõna "müsteerium" tuleb kreekakeelsest sõnast μυστήριον (mysterion, 'saladus') ja see omakorda sõnast μύειν (myein, 'sulgema').

Müsteeriumitel võisid osaleda ainult kindla pühitsusriituse läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumitel toimuvat tuli pühendamatute eest varjata.

Müsteeriumikultustest kõige tuntumad on Eleusise müsteeriumid (neid pühitseti põlluharimise jumalanna Demeteri ja tema tütre Persephone auks), Dionysose müsteeriumid, orfilised müsteeriumid (saanud nime legendaarse lauliku Orpheuse järgi, keda pärimus pidas nende müsteeriumite rajajaks; orfilised müsteeriumid olid tihedalt seotud Dionysose kultusega), kabeiride müsteeriumid, mille keskus asus Samotraake saarel (kabeirideks nimetatud jumalusi peeti ka meresõitjate kaitsjateks), Isise ja Osirise müsteeriumid, Sarapise müsteeriumid, Suure Ema (ld Magna Mater) ja Attise müsteeriumid, Sabaziose müsteeriumid ning Mithra müsteeriumid. Kuigi müsteeriumiinitsiatsioonil on teatud kokkulangevusi Aafrika ja Okeaania initsiatsiooni riitustega, mille kaudu noormehi võeti vastu nn meesteühingutesse (eriti tugev on nende puhul sarnasus Mithra müsteeriumitega, mille pühitsetute hulka kuulusid eranditult mehed), samuti ka šamaani- või preestriinitsiatsiooniga, on müsteeriumikultused antiikreligioonile eriomane nähtus.^[1]

Viited

↑ Jaan Lahe. "Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes". Kirik ja Teoloogia.

[1] Jaan Lahe. "Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes". Kirik ja Teoloogia.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2016}}
-'''Müsteerium''' oli kitsale ringile mõeldud salajane usutalitus, millega loodeti mõjutada inimese elu pärast surma. Müsteeriumid hakkasid levima antiikmaailmas hellenistlikul ajastul. Sõna "müsteerium" tuleb kreekakeelsest sõnast ''μυστήριον'' (''mysterion'', 'saladus') ja see omakorda sõnast ''μύειν'' (''myein'', 'sulgema').
+'''Müsteerium''' oli kitsale ringile mõeldud salajane usutalitus, millega loodeti mõjutada inimese elu pärast surma. Müsteeriumid hakkasid levima [[antiikaeg|antiikmaailm]]as [[hellenism|hellenistlikul]] ajastul. Sõna "müsteerium" tuleb kreekakeelsest sõnast μυστήριον (''mysterion'', 'saladus') ja see omakorda sõnast μύειν (''myein'', 'sulgema').
-Müsteeriumidel võisid osaleda ainult kindla pühitsusriituse läbi teinud inimesed.
+Müsteeriumitel võisid osaleda ainult kindla pühitsusriituse läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumitel toimuvat tuli pühendamatute eest varjata.
-Müsteeriumikultustest kõige tuntumad on Eleusise müsteeriumid (neid pühitseti põlluharimise jumalanna Demeteri ja tema tütre Persephone auks), Dionysose müsteeriumid, orfilised müsteeriumid (saanud nime legendaarse lauliku Orpheuse järgi, keda pärimus pidas nende müsteeriumide rajajaks; orfilised müsteeriumid olid tihedalt seotud Dionysose kultusega), kabeiride müsteeriumid, mille keskus asus Samortaake saarel (kabeirideks nimetatud jumalusi peeti ka meresõitjate kaitsjateks), Isise ja Osirise müsteeriumid, Sarapise müsteeriumid, Suure Ema (ld Magna Mater) ja Attise müsteeriumid, Sabaziose müsteeriumid ning Mithrase müsteeriumid. Kuigi müsteeriumiinitsiatsioonil on teatud kokkulangevusi Aafrika ja Okeaania initsiatsioonirituaalidega, mille kaudu noormehi võeti vastu nn meesteühingutesse (eriti tugev on nende puhul sarnasus Mithrase müsteeriumidega, mille pühitsetute hulka kuulusid eranditult mehed), samuti ka šamaani- või preestriinitsiatsiooniga, on müsteeriumikultused antiikreligioonile eriomane nähtus.<ref>{{Netiviide|Autor=Jaan Lahe|URL=http://kjt.ee/2017/06/surmajargne-elu-antiiksetes-musteeriumikultustes/?utm_campaign=shareaholic&utm_medium=facebook&utm_source=socialnetwork|Pealkiri=Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes|Väljaanne=Kirik ja Teoloogia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
+Müsteeriumikultustest kõige tuntumad on [[Eleusis]]e müsteeriumid (neid pühitseti põlluharimise jumalanna [[Demeter]]i ja tema tütre [[Persephone]] auks), [[Dionysos]]e müsteeriumid, orfilised müsteeriumid (saanud nime legendaarse lauliku [[Orpheus]]e järgi, keda pärimus pidas nende müsteeriumite rajajaks; orfilised müsteeriumid olid tihedalt seotud Dionysose kultusega), kabeiride müsteeriumid, mille keskus asus [[Samotraake]] saarel (kabeirideks nimetatud jumalusi peeti ka meresõitjate kaitsjateks), [[Isis]]e ja [[Osiris]]e müsteeriumid, [[Sarapis]]e müsteeriumid, Suure Ema (ld [[Magna Mater]]) ja [[Attis]]e müsteeriumid, [[Sabazios]]e müsteeriumid ning [[Mithra]] müsteeriumid. Kuigi müsteeriumiinitsiatsioonil on teatud kokkulangevusi [[Aafrika]] ja [[Okeaania]] [[initsiatsioon]]i[[riitus]]tega, mille kaudu noormehi võeti vastu nn meesteühingutesse (eriti tugev on nende puhul sarnasus Mithra müsteeriumitega, mille pühitsetute hulka kuulusid eranditult mehed), samuti ka [[šamaan]]i- või preestriinitsiatsiooniga, on müsteeriumikultused antiikreligioonile eriomane nähtus.<ref>{{Netiviide|Autor=Jaan Lahe|URL=http://kjt.ee/2017/06/surmajargne-elu-antiiksetes-musteeriumikultustes/?utm_campaign=shareaholic&utm_medium=facebook&utm_source=socialnetwork|Pealkiri=Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes|Väljaanne=Kirik ja Teoloogia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 == Viited ==