Ants-Johannes Martin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu
1. rida: 1. rida:
'''Ants-Johannes Martin''' (sündinud [[21. august]]il [[1946]] [[Mäetaguse vald|Mäetaguse vallas]]) on eesti zooloog ([[mürmekoloogia|mürmekoloog]]), ''Ph.D'' (2000).
'''Ants-Johannes Martin''' ([[21. august]] [[1946]] [[Mäetaguse vald]] - 25. juuni 2017) oli eesti zooloog ([[mürmekoloogia|mürmekoloog]]), ''Ph.D'' (2000).


Aastatel 1971–1992 töötas ta [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] vaneminsenerina ja teadurina.
Aastatel 1971–1992 töötas ta [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] vaneminsenerina ja teadurina.
[[1992]]. aastast on ta [[EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut|EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] vanemteadur.
[[1992]]. aastast oli ta [[EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut|EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] vanemteadur.


Ta on uurinud [[sipelgad|sipelgate]] sotsiaalset homöostaasi ning tegelenud [[kuklased|kuklaste]] kaitsmise ja nende kasutamisega metsakaitses ning keskkonna [[bioindikaator]]itena.
Ta on uurinud [[sipelgad|sipelgate]] sotsiaalset homöostaasi ning tegelenud [[kuklased|kuklaste]] kaitsmise ja nende kasutamisega metsakaitses ning keskkonna [[bioindikaator]]itena.

Redaktsioon: 29. juuni 2017, kell 16:30

Ants-Johannes Martin (21. august 1946 Mäetaguse vald - 25. juuni 2017) oli eesti zooloog (mürmekoloog), Ph.D (2000).

Aastatel 1971–1992 töötas ta Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast oli ta EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur.

Ta on uurinud sipelgate sotsiaalset homöostaasi ning tegelenud kuklaste kaitsmise ja nende kasutamisega metsakaitses ning keskkonna bioindikaatoritena.

Aastal 1977 asutas ta koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala. Nad rajasid 8. mail 1973 ja 6. mail 1975 kuklasteta kahele metsakvartalile laanekuklase Formica aquilonia 24 pesast koosneva asurkonna, millest on kujunenud umbes 400 pesast koosnev ulatuslik tehisasurkond. Akste looduskaitsealal asub ka varem mürmekoloogiale keskendunud Akste bioloogiajaam.

Personaalia

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.