Leonid Arbusow vanem: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Thorkill (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Arbusow õppis [[Göttingen]]is [[Georg Waitz]]i juures ning uuris peamiselt Liivimaa keskaega. Tema suurimaks panuseks ajalooteadusesse oli allikapublikatsiooni [[Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch]] toimetamise ja väljaandmise jätkamine. Samuti andis ta välja publikatsiooni [[Akten und Rezesse der livländischen Ständetage]] kolmanda köite ([[1910]]).
Arbusow õppis [[Göttingen]]is [[Georg Waitz]]i juures ning uuris peamiselt Liivimaa keskaega. Tema suurimaks panuseks ajalooteadusesse oli allikapublikatsiooni [[Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch]] toimetamise ja väljaandmise jätkamine. Samuti andis ta välja publikatsiooni [[Akten und Rezesse der livländischen Ständetage]] kolmanda köite ([[1910]]).


Arbusow on peamiselt tuntud oma Liivimaa ajaloo üldkäsitlusega "Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands" (1. trükk aastast [[1889]]), mis saavutas suure populaarsuse ja anti viimati välja veel [[1967]]. aastal ([[vene keel]]de tõlgituna [[2009]]). Lisaks uuris Arbusow keskaegse Liivimaa vaimulikkonda ja hariduslugu, selle töö võttis ta kokku 4-osalises uurimuses "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert" (ilmus aastaraamatus ''[[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]'', aastakäigud [[1900]] (ilmus [[1902]]), [[1901]] (1902), [[1902]] ([[1904]]) ja [[1911]]–[[1913]] ([[1914]])). Peale selle alustas Arbusow ka [[Liivi ordu]] rüütelvendade isikuloolist uurimist, mis ilmus kahes osas pealkirja all: "Die im Deutschen Orden in Livland vertretenen Geschlechter" (samuti ajakirjas ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', aastakäigud [[1899]] (1901) ja [[1907]]–[[1908]] ([[1910]])).
Arbusow on peamiselt tuntud oma Liivimaa ajaloo üldkäsitlusega "Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands" (1. trükk aastast [[1889]]), mis saavutas suure populaarsuse ja anti viimati välja veel [[1967]]. aastal ([[vene keel]]de tõlgituna [[2009]]). Lisaks uuris Arbusow keskaegse Liivimaa vaimulikkonda ja hariduslugu, selle töö võttis ta kokku 4-osalises uurimuses "[[Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert]]" (ilmus aastaraamatus ''[[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]'', aastakäigud [[1900]] (ilmus [[1902]]), [[1901]] (1902), [[1902]] ([[1904]]) ja [[1911]]–[[1913]] ([[1914]])). Peale selle alustas Arbusow ka [[Liivi ordu]] rüütelvendade isikuloolist uurimist, mis ilmus kahes osas pealkirja all: "Die im Deutschen Orden in Livland vertretenen Geschlechter" (samuti aastaraamatus ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', aastakäigud [[1899]] (1901) ja [[1907]]–[[1908]] ([[1910]])).


Arbusow suri [[Zasulauks]]is (praegu [[Riia]] linnaosa)<ref>Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. 1970. Böhlau Verlag Köln Wien</ref>.
Arbusow suri [[Zasulauks]]is (praegu [[Riia]] linnaosa)<ref>Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. 1970. Böhlau Verlag Köln Wien</ref>.

Redaktsioon: 27. juuni 2017, kell 22:05

Leonid Arbusow vanem (7. jaanuar 1848 Jelgava – 1. jaanuar 1912 Zasulauks) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow noorema isa.

Leonid Arbusow pärines vene perekonnast, kuid kasvas üles baltisaksa keskkonnas, mistõttu teda on loetud baltisakslaseks.

Arbusow õppis Göttingenis Georg Waitzi juures ning uuris peamiselt Liivimaa keskaega. Tema suurimaks panuseks ajalooteadusesse oli allikapublikatsiooni Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch toimetamise ja väljaandmise jätkamine. Samuti andis ta välja publikatsiooni Akten und Rezesse der livländischen Ständetage kolmanda köite (1910).

Arbusow on peamiselt tuntud oma Liivimaa ajaloo üldkäsitlusega "Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands" (1. trükk aastast 1889), mis saavutas suure populaarsuse ja anti viimati välja veel 1967. aastal (vene keelde tõlgituna 2009). Lisaks uuris Arbusow keskaegse Liivimaa vaimulikkonda ja hariduslugu, selle töö võttis ta kokku 4-osalises uurimuses "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert" (ilmus aastaraamatus Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, aastakäigud 1900 (ilmus 1902), 1901 (1902), 1902 (1904) ja 19111913 (1914)). Peale selle alustas Arbusow ka Liivi ordu rüütelvendade isikuloolist uurimist, mis ilmus kahes osas pealkirja all: "Die im Deutschen Orden in Livland vertretenen Geschlechter" (samuti aastaraamatus Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, aastakäigud 1899 (1901) ja 19071908 (1910)).

Arbusow suri Zasulauksis (praegu Riia linnaosa)[1].

Teosed

  • "Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch", II sari (II Abteilung), köited 1–3.
  • "Akten und Rezesse der livländischen Ständetage", 3. köide.
  • "Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands"
  • "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert"
  • "Die im Deutschen Orden in Livland vertretenen Geschlechter"

Viited

  1. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. 1970. Böhlau Verlag Köln Wien