Claude Monet: erinevus redaktsioonide vahel

Claude Monet
	Claude Monet portree 1899. aastast, autor Nadar
Sünninimi	Oscar-Claude Monet
Sündinud	14. november 1840; Pariis, Prantsusmaa
Surnud	5. detsember 1926 (86-aastaselt); Giverny, Prantsusmaa
Rahvus	prantslane
Tegevusala	maal
Kunstivool	impressionism
Tuntud teoseid	"Impressioon. Tõusev päike", "Vesiroosid", "Roueni katedraal", "Heinakuhjad"

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 26. juuni 2017, kell 18:07

Mitte segi ajada Édouard Manet'ga, kes oli samuti selle ajajärgu maalikunstnik.

Claude Monet [klood mon'ee]; ka Oscar-Claude Monet ja Claude Oscar Monet (14. november 1840 – 5. detsember 1926) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. Impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi.

Monet'lt pärineb umbes 2500 maali.

Elukäik

Lapsepõlv ja noorus

Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks.

Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Varsti hakkas ta aga huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks.

Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega.

Aastatel 1861–1862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alžeerias. Alžeerias pidi ta algul veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusse ja demobiliseeriti.

1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse.

Le Havre'i aastad

Pärast ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'isse ja pühendus maalimisele.

Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata.

Le Havre'is maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre'i sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, mille ta nimetas "Impressioon. Tõusev päike", mis tõi tõelise pöörde kunstiajaloos. Alguse sai uus kunstivool – impressionism, mis muutis inimeste arusaamu kunsti kujutamise võimalustest

Camille Doncieux

1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieux'ga, keda ta kasutas oma modellina. Kui nad koos elama hakkasid, tekitas see palju pahameelt ja Adolphe Monet loobus oma poja rahalisest toetamisest. Monet suutis maha müüa vaid üksikuid maale, isegi impressionismile aluse pannud maal "Impressioon. Tõusev päike" ei olnud menukas. Perekond võitles pidevalt vaesusega, mis viis Monet isegi nii kaugele, et ta üritas 1868. aastal enesetappu sooritada, hüpates Seine'i jõkke.

Aastal 1866 valminud "Camille (Naine rohelises kleidis)" ("La femme à la robe verte") oli üks paljudest maalidest, mis kujutasid tema tulevast abikaasat Camille'i. Aastal 1867 sündis neil esimene poeg, kes sai nimeks Jean, ning 1870. aastal nad abiellusid. Nende teine poeg Michael sündis 1878. aastal. Aastal 1875 jäi Camille haigeks ning 1879. aastal suri ta tuberkuloosi. Pärast seda vajus Monet masendusse ega suutnud veidi aega enam maalida.

Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice Hoschedésse, hakkas uuesti maalima ning tema maale saatis suur menu.

Viimased eluaastad

Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve.

Tema elu viimasteks teosteks jäid pärast naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalid, mis moodustavad sarja.

Oma eluajal jõudis Monet maalida umbes 2500 maali, vanemaks saades muutusid tema maalid järjest huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem eksperimenteerima vee- ja valgusefektidega.

Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitu korda erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte.

1926. aasta detsembris suri Monet 86-aastasena kopsuvähki, jäädes ajalukku impressionismi algatajana, mitmete erakordsete maalide autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana.

Tuntuimad teosed

Monet' tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal.^[viide?]

Välislingid

Biograafia ja looming (inglise ja prantsuse keeles)

@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 | Auhinnad       =
 }}
-'''Claude Monet''' [klood mon'ee]; ka '''Oscar-Claude Monet''' ja '''Claude Oscar Monet''' ([[14. november]] [[1840]] – [[5. detsember]] [[1926]]) oli [[Prantsusmaa|prantsuse]] maalikunstnik, [[impressionism]]i rajaja ja peaesindaja. Impressionismi vool sai nime tema [[maal]]i "''[[Impression, soleil levant]]''" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi.
+'''Claude Monet''' [klood mon'ee]; ka '''Oscar-Claude Monet''' ja '''Claude Oscar Monet''' ([[14. november]] [[1840]] – [[5. detsember]] [[1926]]) oli [[Prantsusmaa|prantsuse]] maalikunstnik, [[impressionism]]i rajaja ja peaesindaja. Impressionismi vool sai nime tema [[maal]]i "[[Impression, soleil levant]]" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi.
 Monet'lt pärineb umbes 2500 maali.
@@ 29. rida: / 29. rida: @@
 === Lapsepõlv ja noorus ===
 [[Pilt:Claude Monet 049.jpg|thumb|Claude Monet autoportree]]
-Monet sündis 1840. aastal [[Pariis]]is, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i  kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, [[Le Havre]]'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks.
+Monet sündis 1840. aastal [[Pariis]]is, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale [[Le Havre]]'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks.
-Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll [[karikatuur|karikaturistina]].  Varsti hakkas ta aga huvi tundma [[maalikunst]]i vastu ning [[1858]]. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks.
+Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll [[karikatuur|karikaturistina]]. Varsti hakkas ta aga huvi tundma [[maalikunst]]i vastu ning [[1858]]. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks.
 Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli [[Académie Suisse]]'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega.
-Aastatel [[1861]]–[[1862]] oli Monet sõjaväeteenistuses [[Alžeeria]]s. Alžeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti.
+Aastatel [[1861]]–[[1862]] oli Monet sõjaväeteenistuses [[Alžeeria]]s. Alžeerias pidi ta algul veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusse ja demobiliseeriti.
 [[1862]]. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku [[Charles Gleyere]] ateljeesse.
@@ 41. rida: / 41. rida: @@
 ===Le Havre'i aastad===
 [[Pilt:Claude Monet, Impression, soleil levant.jpg|thumb|left|Impressioon. Tõusev päike]]
-Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele.
+Pärast ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'isse ja pühendus maalimisele.
-Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja  õppis hindama päikesevalgust.
+Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust.
 Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata.
-Le Havre's maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, mille ta nimetas "[[Impressioon. Tõusev päike]]", mis tõi tõelise pöörde kunstajaloos. Alguse sai uus kunstivool - [[impressionism]], mis muutis inimeste arusaamu kunsti kujutamise võimalustest
+Le Havre'is maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre'i sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, mille ta nimetas "[[Impressioon. Tõusev päike]]", mis tõi tõelise pöörde kunstiajaloos. Alguse sai uus kunstivool – [[impressionism]], mis muutis inimeste arusaamu kunsti kujutamise võimalustest
 === Camille Doncieux ===
-[[1860. aastad|1860. aastatel]] kohtus Monet Camille Doncieux'ga, keda ta kasutas oma modellina ning kui nad koos elama hakkasid, tekitas see palju pahameelt ja Adolphe Monet loobus oma poja rahalisest toetamisest. Monet suutis maha müüa vaid üksikuid maale, isegi impressionismile aluse pannud maal "[[Impressioon. Tõusev päike]]" ei olnud menukas. Perekond võitles pidevalt vaesusega, mis viis Monet isegi nii kaugele, et ta üritas [[1868]]. aastal enesetappu sooritada, hüpates [[Seine]]'i jõkke.
+[[1860. aastad|1860. aastatel]] kohtus Monet Camille Doncieux'ga, keda ta kasutas oma modellina. Kui nad koos elama hakkasid, tekitas see palju pahameelt ja Adolphe Monet loobus oma poja rahalisest toetamisest. Monet suutis maha müüa vaid üksikuid maale, isegi impressionismile aluse pannud maal "[[Impressioon. Tõusev päike]]" ei olnud menukas. Perekond võitles pidevalt vaesusega, mis viis Monet isegi nii kaugele, et ta üritas [[1868]]. aastal enesetappu sooritada, hüpates [[Seine]]'i jõkke.
-Aastal [[1866]] valminud "Camille (Naine rohelises kleidis)" ("La femme à la robe verte") oli üks paljudest maalidest, mis kujutasid tema tulevast abikaasat Camille'i. Aastal [[1867]] sündis neil esimene poeg, kes sai nimeks Jean ning [[1870]]. aastal nad abiellusid. Nende teine poeg Michael sündis [[1878]]. aastal. Aastal [[1875]]. jäi Camille haigeks ning [[1879]]. aastal suri ta [[tuberkuloos]]i. Pärast seda vajus Monet masendusse ega suutnud veidi aega enam maalida.
+Aastal [[1866]] valminud "Camille (Naine rohelises kleidis)" ("La femme à la robe verte") oli üks paljudest maalidest, mis kujutasid tema tulevast abikaasat Camille'i. Aastal [[1867]] sündis neil esimene poeg, kes sai nimeks Jean, ning [[1870]]. aastal nad abiellusid. Nende teine poeg Michael sündis [[1878]]. aastal. Aastal [[1875]] jäi Camille haigeks ning [[1879]]. aastal suri ta [[tuberkuloos]]i. Pärast seda vajus Monet masendusse ega suutnud veidi aega enam maalida.
 Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice Hoschedésse, hakkas uuesti maalima ning tema maale saatis suur menu.
@@ 59. rida: / 59. rida: @@
 Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve.
-Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma [[1911]]. aastal maalitud vesiroosimaalide sari.
+Tema elu viimasteks teosteks jäid pärast naise surma [[1911]]. aastal maalitud vesiroosimaalid, mis moodustavad sarja.
 Oma eluajal jõudis Monet maalida umbes 2500 maali, vanemaks saades muutusid tema maalid järjest huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem eksperimenteerima vee- ja valgusefektidega.
-Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte.
+Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitu korda erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte.
 [[1926]]. aasta detsembris suri Monet 86-aastasena [[kopsuvähk]]i, jäädes ajalukku impressionismi algatajana, mitmete erakordsete maalide autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana.
 ==Tuntuimad teosed==
-Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "[[Eine vabas looduses]]", mille ta maalis [[1866]]. aastal, "[[Impressioon. Tõusev päike]]" [[1872]]. aastal, "[[Moonipõld]]" umbes aastal 1880 ja "[[Udu Londonis]]" [[1903]]. aastal.{{lisa viide}}
+Monet' tuntuimateks teoseks peetakse maale "[[Eine vabas looduses]]", mille ta maalis [[1866]]. aastal, "[[Impressioon. Tõusev päike]]" [[1872]]. aastal, "[[Moonipõld]]" umbes aastal 1880 ja "[[Udu Londonis]]" [[1903]]. aastal.{{lisa viide}}
 == Välislingid ==