Skolastika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:


Skolastika olulisimaks saavutuseks oli [[formaalloogika]] arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige [[nominalism]]i ja [[realism (skolastika)|realism]]i vahelises vaidluses üldmõistete ehk [[universaalid]]e üle, mille sisuks on [[üksik]]u ja [[üldine|üldise]] erinev käsitlus. Nn [[universaalidetüli]]s vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted [[reaalsus]]es omavahel seotud on.
Skolastika olulisimaks saavutuseks oli [[formaalloogika]] arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige [[nominalism]]i ja [[realism (skolastika)|realism]]i vahelises vaidluses üldmõistete ehk [[universaalid]]e üle, mille sisuks on [[üksik]]u ja [[üldine|üldise]] erinev käsitlus. Nn [[universaalidetüli]]s vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted [[reaalsus]]es omavahel seotud on.

Skolastika võib tähendada ka eluvõõrast, viljatut targutamist.<ref> "Võõrsõnade leksikon", autorid: [[ Eduard V​ääri ]] , Richard Kleis, Johannes Silvet, ilmumiskoht:Tallinn, Kirjastus:Valgus, Ilmumisaasta:2000, ISBN 9985-68-075-8</ref>
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Albertus Magnus]]
*[[Albertus Magnus]]

Redaktsioon: 24. juuni 2017, kell 14:02

Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika pooldajat nimetatakse skolastikuks.

Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on.

Vaata ka

Viited